Aarne Rannamäe ütles mulle ükspäev koridoris, et jooks on kõige alus. Õige ta vist on. Triatlonis on jooks ilmselgelt kõige raskem ala, vähemalt rasketele poistele. Mina olen raske poiss. Aga selleks, et jooksus paremaks saada tuleb teha ainult üht: palju joosta. Ei aita muud treeningud, ei aita keping, ega ratas ega ujumine. Aitab ainult jooksmine.
Kadrioru lossi juures pargis on üks vahva ring. Seda mööda ma täna jooksingi. Ain-Alar oli raja ääres ja filmis vaikselt, mida jooksin. Pärast esimest ringi tegime venitusharjutusi. Täpselt selliseid nagu kooliajal. Ning sääre ja põlvetõste jooksu, mis meenutas ka kangesti kooli kehka tundi. Siis jälle jooksin.
Pulss kipub mul jooksu ajal mitte üles minema, vaid üles lendama. Sellepärast tuleb väga tähelepanelikult jälgida. Järgmised jooksutreeningud saavadki olema täpselt pulsi kella järgi. Kui pulss tõuseb üle lubatud piiri, siis tuleb kiirkõndi teha. Kui pulss langeb, peab jälle jooksma. Lihtne tegelikult. Täpsed pulsivahemikud on üldiselt individuaalselt erinevad, aga alguses ei tohi jooksmisel üle 140 pulss minna. Rattaga võib lasta üldse 130ni, aga siis tuleb ka tagasi tõmmata. Vastasel juhul tehakse oma tervisele juba kurja. Ja seda me ei taha mitte mingil juhul.
Ahsoo ja veel - see on okei kui pärast esimesi jooksutreeninguid on jalad väsinud. Minul näiteks täna on. Täitsa väsinud. Ja sellepärast on mul homme ja ülehomme ka puhkepäevad treeningutest, sest 3 üsna intensiivset päeva on olnud järjest. Pühapäeval aga juba läheb taas rattaga sõitmiseks ja kui ma ei eksi, siis ma juba ootab seda tegelikult :), vaatamata väikesele lihaste tundlikkusele jalgades...
neljapäev, 23. aprill 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
-Mina olen raske poiss. Aga selleks, et jooksus paremaks saada tuleb teha ainult üht: palju joosta. Ei aita muud treeningud, ei aita keping, ega ratas ega ujumine. Aitab ainult jooksmine-
VastaKustutaVaidleks natuke vastu. Kui Sa oled raske poiss, siis joosta on tõenäoliselt väga problemaatiline. Kirjutad ise, et pulss läheb üles. Kõrge pulsiga kaal ei lange. Vii ennast normaalkaalu just jalutamise, kiirkäimise ja kepitamisega. Ülekaalulisena palju joostes võid saada mitmeid liigetehädasid ja muid vigastusi.
Jõudu. Tarmo
Minul näiteks on treenides pulss kogu aeg kohe kõrgeks lennanud. Kaks aastat tagasi, kui intensiivselt jooksuga tegelema hakkasin, oli peale 4 km läbimist suisa 190 (otse rajalt tulnuna lasin mõõta)... algul pakkus medtöötaja mulle nuuskpiiritust, arvates, et mul on kindlasti halb olla... kui mõõdeti aga 5 minutit hiljem, oli kõik taas normaalne, nagu ma poleks jooksmas käinudki... Mõõtjad ütlesid siis just, et süda on hästi treenitud... Nüüd peale 2 aastat mul enam pulss nii kõrgele ei tõuse, kuigi jooksen juba ammu palju pikemaid maid ja ka palju kiiremini... pulss jääb tavaliselt 175 piiresse... ja endiselt kukub kohe peale treeningu lõppu normaalseks...ilmselt on mul lihtsalt mingi eripära, sest enesetunne on hea... Jõudu, Toomas!
VastaKustutaMesimumm
Ei tea, kuidas sul jooksutehnikaga on aga mina jooksin enne üle kanna ja oli tõsiseid probleeme põlvedega (tartu jooksumaratonil suutsin üle kanna joostes isegi puhta jooksuga meniski katki teha). http://www.youtube.com/watch?v=90cHm9UO9bs see video on siiani üks parimaid abivahendeid, mis on jokosmise juures palju kaasa aidanud ja põlvevalud ära kaodanud. Äkki on sullegi sellest abi.
VastaKustutaMa ise arvan, et Ain vaatab seda tehnikat päris teraselt, vähemalt algul.
VastaKustutaLisaks võin öelda, et pole kaalu saamiseks vaja käia ühti. Endal hakkas ka kaal alles siis langema, kui jooksma hakkasin, kuigi arst räägis, et ei maksa, oled liiga raske, rikud põlved ja südame. Tutkit brat.
Lausa lust on lugeda viimasid sissekandeid treeningute ja eriti arengu kohta. Pole enam palju jäänud, kui saad joosta ilma vahepel kõndimata ja et pulss põhja läheks. Rannamäel on jooksu suhtes õigus. Hea näide on Pullerits, kes kõva jooksumehena sõitis eelmine aasta Tartu Rattarallil praktiliselt null treening kilomeetri pealt ennast väga hea koha peale.
VastaKustutaAlgul on see pulsi jälgimine tõesti tüütu ja minule tundus niimoodi venides see jooksmine veel raskem kui mõnusa tempoga, aga A.Nurmekivi tegi mulle asja kiirelt selgeks, pole baasi all (aeroobne vastupidavus), pole ka mõtet poolmaratoni jooksma minna, lihtsalt lõhud ennast.
VastaKustutaAga kui hakkab lõpuks tulema nii, et pulss enam ei lenda, on joosta lausa lust ...
Kaalu ja liigeste kohta olen Märteniga ühel nõul - olen koguaeg oma 166cm kohta kaalunud 64-67kg (ei ole just maratoonari kaalus) ja pole see jooksmine mu liigestele mitte midagi teinud. Ise olen mitu aastat järjest nn. hooajal (kevad-sügis) jooksnud nädalas keskmiselt 30-45km ja siiani on liigestega kõik korras.
Pigem on palju tähtsamad jalanõud, millega jooksed ja pinnas, millel jooksed ning tehnika, kuidas jooksed.
Ikka jaksu.
Vaidlen antuke vastu sellele väitele, et ainult jooks aitab paremini joosta. Toomas, mõtle kõigepealt, et miks sa alustasid kepinguga enne jooksu? Kõige alus on aeroobne põhi ning nii ratas, ujumine kui ka keping on selle arendamiseks väga head meetodid ja kõige muu hulgas toovad need vaheldust jooksule ;)
VastaKustutaIgatahes jõudu ja jaksu ja tugevat vaimu.
Tarvo