Otsing sellest blogist

esmaspäev, 21. september 2009

119. TREENING: KUI EI VIITSI, SIIS TASUB UJUDA

Kui on pühapäev ja ei viitsi mitte midagi teha - aga samas pead tegema palju - siis tasub alustuseks lasta üks kilomeeter ujumist. Mul oli eilne päev asjaajamistest tulvil, nii palju oli tegemist, et lõunat sõin kell 21:50. Aga mis te arvate et ma olin jube virk ja kohe väga tahtsin oma asjatoimetusi teha?

Sugugi mitte. Olin laisk nagu hamster ja see ainult süvenes pärast seda kui ma olin isaga ladunud u 3 tundi ahjupuid. Vastu tahtmist ja väga väikese motivatsiooniga läksin ma siiski ujuma. Tegin 1000 meetrit ja minu meelest läks selle peale 25 minutit maksimum, tegelikult isegi veidi vähem. Pärast ujumist oli enesetunne hoopis teine, kõik ülejäänud asjad said tehtud ja Miss Marple'i ajaks olin kenasti abikaasaga kodus ja nautisime juba õhtusööki koos Julia McKenziega, kellel oli sel korral lahendada vaja minu meelest 7 mõrva või umbes nii. Igal juhul ei mäleta ma sellist Miss Marple'it kus nii palju inimesi oleks ära tapetud. Samas, pole ka ühegi Miss Marple'i osa nimi olnud Killing is Easy - nii et küllap põhjusi tuleb sealt otsida. Küll aga on mul hea meel, et režissöör oli vahetunud, sest see eelmine pildikunstnik, kes kõike läbi suka või mingi veidra valguse näitas - tema pildikeel jäi mulle pisut kaugeks. Aga see selleks - nüüd on kõik kõige paremas korras.

Täna õhtul on siis jalgpall ja täpsemalt see jalgpall, kus ma väga tõsiselt vaatan oma võimed üle :).

pühapäev, 20. september 2009

TARTU RATTAMARATON

Kuigi ma ise Tartu rattamaratonil ei osale, siis sellegi poolest tunnen praegu, et pean avaldama oma poolehoidu kõigile ratturitele, kes momendil võistlevad. Tublid inimesed olete! Head, kerget jalga ja rahulikku rada - ja muidugi mõnusat võidurõõmu finishis!

reede, 18. september 2009

118. TREENING: TUULISELT JA KÄRMELT

Eile ei olnud minu meelest kellelgi eriti aega. Kõigil oli kiire. Liiklus oli närviline jne. Meil oli Priiduga treeninguks aega umbes tund, napp tund ma ütleks isegi, aga see ei seganud meil tuulise ilmaga rattaid välja ajamast ning Kakumäe ringile tuiskamast. Tuul oli nii tugev, et tahtis nina peast ära puhuda - mis muidugi meeldis Kakumäe rannas lohemeestele ja surfaritele, aga mis tingimata ei pruugi meeldida ratturitele. Samas on muidugi vastutuul kasulik, sest mägesid meil siin Põhja-Eestis teab mis palju pole ning vastutuul on hea võimalus harjutada mägede sõitu ilma mägedeta. Natukene sarnane on.

Nii, aga muidu läks see tunnike ilgelt kiiresti. Nii kiiresti et isegi imelik oli. Ei saanud veel õigupoolest sõitma hakatagi kui tuli juba lõpetada. Aga praegu treenima peab, sest pühapäeval on Tartus oluline võistlus, kus Priit tahab olla naistest esimene kui ma ei eksi. Kas tal see õnnestub? Seda saame teada juba esmaspäeval.

neljapäev, 17. september 2009

116 ja 117 TREENING: JALGPALL

Vahepeal ma olen mänginud põhiliselt jalkat. Praegu on käimas sellised ettevõtete vahelised mõõduvõtmised ja meil on olnud kaks mängu, esimene oli kontrollmäng - suhteliselt lühike ja teine oli siis juba turniir. ERRi meeskond mängis Swedbanki vastu ning tuli 0:1 kaotusseisust võitjana välja 2:1. Suure panuse andsid Wend ehk Priit Kuusk ja muidugi Dima Kulikov, kes oli ühe värava autor ja teise arhitekt. Well done!

Mis puudutab minu panust mängu, siis ma ei saaks öelda, et oleksin oma mänguga kuidagi rahule jäänud. Kaks täiesti kindlat löömata väravat, üks täiesti ebaõnnestunud nurgalöök. Üldse tundub mulle, et mida rohkem ma jalgpalli mängin, seda halvemini välja tuleb. Ma annan endale veel järgmisel nädalal ühe võimaluse, aga kui ma ikkagi jätkan nii halbu esitusi, siis pole jalgpalli rohkem mõtet mängida ning jätkan ainult ujumise, ratta, jooksu, kepingu ja muude taoliste sportimistega.

esmaspäev, 14. september 2009

INTERVJUU AIN-ALARIGA

Nagu ma mõni aeg tagasi lubasin, siis siin on esimene intervjuu sarjast: Kuidas inimene suutis. St teen Teid, head lugejad, lähemalt tuttavaks inimestega, kes aitasid mul Pühajärveni jõuda ning selle võistluse ka läbida. Esimene intervjuu ei saagi olla kellegi muu kui Ain-Alar Juhansoniga. Aga juttu ei tule Pühajärvest - sest sellest olete nii ehk naa saanud juba lugeda siit blogist küll. See lugu on elust, pääsemisest, otsingutest ja leidmisest.

Ja selleks, et seda intervjuud kuulda, palun pange pähe kõrvaklapid, varuge omale tunnike aega ning klõpsake seda linki: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1200251

neljapäev, 10. september 2009

115. TREENING: DAVAI BÕSTRA, RJEBJATA KONJAT!

Eile peale tööd, täpsemalt kell 17:30 võtsime sõbra Hannesega suuna Viimsile. Seda loomulikult ratastega. Puhus massiivne taganttuul. Isegi nii hea taganttuul, et kohati kippus spidomeeter sinna 40km/h. Kerge ja mahe oli vändata ja nii kuni Tammneemeni välja.

Tammneemes sigines meie teele aga takistusriba: täpsemalt kaevati seal kaevikuid ning kui ma ei eksi, siis paigaldati veetrassi. Igal juhul oli kaevik mehe sügavune, keset teed olid ekskavaatorid ja u 20 cm laiuine teerada viis mööda kaevikuäärt edasi. Võtsime aga rattad kaenlasse ja tippisime oma rattakingakestega nagu kaks baleriini mööda kallast kuni saime ekskavaatoritest mööda. Kusjuues vene poisid, kes töötasid vaatasid meid ja siis üks karjus ekskavaatorimehele, kes ees oli: "Davai bõstra, rjebjata konjat" - see oli päris äge.

Nii, pärast Tammneemet ei keeranud mitte Tallinna poole, vaid jõudes mere äärde keerasime veel paremale ning lasime piki mereäärt tee lõpuni, sest hea taganttuul oli. Vasakul oli surfarite meka, sest hea tuulega oli neil eile küll vägagi mõnus sõita.

Nii, aga siis pöörasime tagasi. Ning nagu öeldakse, see mis läheb üles peab tulema ka alla - peaaegu sama kehtib tuule kohta, kui kusagile minnes on hea pärituul, siis tulles on suure tõenäosusega vastutuul. Vastutuult tundsime palju rohkem kui pärituult. Kiirust üle 26 ei olnud praktiliselt enam võimalik saada. Kujutasin endale ette, et nüüd olen mägedes ja väga hea oli. St ei olnud vastik vastutuul, mis tapab nii ära, et üldse enam sõita ei jaksa. Oli selline raske, kuid täiesti normaalne trenn.

Kui jõudsime Pirita teele, siis vahetasime rattad korra ära. Ma proovisin Hannese hübriidi ja tema proovis minu maanteeratast. Hübriid oli täitsa hea, aga ma jään enda juurde, et maanteerattast paremat ma ei tea.

Aaa - siin mõned kommenteerijad olid veidi kurjad, et ma üritasin vastandada Keskkütte saates maanteerattasõitu maastikurattasõidule. Ei üritanud. Minu meelest polegi siin midagi vastandada. Maanteeratas on ägedam kui maastikuratas ning selline on minu seisukoht. Mul on väga kahju, kui see kellelegi ei meeldi. Osundan ainult sellele, et me elame demorkaatlikus riigis, mille üks eeliseid on see, et kõigil on õigus oma arvamusele. Positiivset neljapäeva. :)

teisipäev, 8. september 2009

114. TREENING: AMFIIBINIMENE

Pealkirjast palun ärge järeldage, et ma olen maailma parim ujuja. Kaugel sellest. Kalevis lähevad kõrvalrajal ikka Eesti koondise naised must mööda nagu magavast kassist. Aga enesetunde mõttes on mul hea meel tõdeda, et krool on hakanud pärast triatloni tulema. Isegi tegelikult natukene enne. Usutavasti treeninglaagris tajusin - et nüüd hakkab ujumine juba laabuma. Kui varem oli tihti harilik treeningus-nühkimine minu ujumise ilmestamisel ehk parim omadussõna, siis treeninglaagriga asendus see ujumisega.

Moel või teisel, oli eile jällegi suurepärane ujumispäev. Ma tegin isegi lõike. St ujusin niikiiresti kui suutsin n. pool basseini pikkust ja siis teise poole võtsin rahulikult. Ropp kiiresti läks edasi vahepeal. Selline tunne tekkis isegi korraks, et see polnud mina, kes ujub, vaid mingi loom. Ühtlasi tekib pikal ujumisel selline moment, kus näib et oled veega üks. Nagu amfiibinimene või sinna pooole. Eile oli see amfiibinimese moment täitsa kontides. (või peaks ütlema luudes?)

Kilometraaž hullult pikk ei tulnud. Kokku 1,5 km. Aga selle eest oli hunnitu. Üldiselt lähen vist ja vaatan omale lestad, vahel on lestadega ja nende käelabadega hirmus mõnus treenida ja nii läheb teatavasti ju veel kiiremini edasi... :) Vägev! Küll aga soovitan ujumisega ettevaatlik olla, sest see hakkab meeldima. Ja mida paremini Teil see välja tuleb, seda rohkem meeldib. Karm. Täna tahaks jälle vette!

laupäev, 5. september 2009

113. TREENING: UJUMINE KALEVSPAs

Täna vihtusin ühe lihtsa ujumistrenni teha. Käisime Trincuga KalevSpas ning hea oli. Alguses oli selline jõud käe sees, et ma kartsin, et vetelpäästjad sekkuvad ja ütlevad, et mootoriga basseinis ei tohi ujuda. Õnneks see aga väikese hetke pärast asendus lihtsalt tubli treeninrütmiga ja nii ma tegingi lihtsa kilomeetri. Kõik klappis, uued mustad ujumisprillid olid head ja ei lasknud vett sisse, väga mõnus.

Viimastel nädalatel ma polegi jõudnud ujuma. Kui aus olla, siis ma olen isegi rohkem pärast triatloni jooksnud kui ujunud ja see on kahetsusväärne. Ujumine on ikka hiiglama mõnus ja sobib mulle väga hästi. Isegi nii hästi, et meil on Trincuga väikene plaan hakata igal argipäeva hommikul, enne tööd hakata ujumas käima. Pakun et see laeb terveks päevaks toonuse üles ning pakub mõnusat värskendust hommiku alguseks. Pärast tööd võib rattaga sõitmas või jooksmas käia, aga hommikune kilomeeter ujumist tundub praegu vähemalt väga mõnusa plaanina. Eks ma annan märku, mis sellest ideest saab.

Hetkel käib Eesti Türgi jalgpallilahing ja seis on 2:1. Esimene poolaeg saab kohe läbi. Ma väga väga loodan, et Eesti võidab. Igal juhul hoiame siin koertega kolmekesi kõik Eestile pöialt, Triin on paraku tööl. Võitle, Võitle Eesti!

neljapäev, 3. september 2009

112 TREENING: LÕIGUD KAKUMÄE RINGIL

Eile pärast tööd suundusime koosseisus Salumäe Priit, Neeme Virgo ja ma Kakumäe ringile. Ilm oli apokalüptiline ning üsna tuuline, aga selle eest muidugi sõita oli mõnus. Või no oli ja ei olnud. Me sõitsime seal kokku 5 ringi, esimesel neljal olid lõigud. Meeldetuletuseks: lõik tähendab siis mingi ajaperioodi jooksul sooritatatavat kiiret sõitu teatud lõigul. Kui esimesel ringil ma püsisin peaaegu lõpuni meistersportlastel kannul kiirusega kusagil 37-40 km/h, siis teisel kuni neljandal ringil ma lõikusid teha eriti pikalt ei suutnud. Sest see oli Vä-Si-Tav!

Sõitsin ikkagi päris kiirelt, kusagil 30km/h enamuse osa ajast. Ja mõnus oli ka. Natukene põlved millegi pärast andsid oma olemusolust mingil momendil teada, aga üldiselt ei seganud küll miski - kui tuul välja arvata, mis kohati oli vastu või küljelt, aga üldsiselt ei midagi kosmilist.

Üldiselt on alati rattatrenn lõbus ja räägitakse igasuguseid jutte. Seekord oli rohkem sõitmist ja rääkimist vähem - aga selline see sport on. (Veider mõttetetera tuli praegu, aga ära ka ei viitsi kustutada)

Muide huvitavaid uudiseid siis veel: täna salvestame pühapäevase Keskkütte saate jaoks Vaikoga intervjuu Jaan Kirsipuuga, ma usun et keegi ei pahanda kui ma ütlen, Eesti ühe kõigi aegade parima ratturiga. Räägime muusikast, rattasõidust, Malaisia uuest klubist ja veel mõnest asjast. Seda lugu saab kuulata eeloleval pühapäeval kusagil kella 13 paiku.

teisipäev, 1. september 2009

SÜGIS 2009

Kuna minu suurim eesmärk Pühajärve Triatlon 2009 on selleks aastaks läbi, siis otsustasin et laiendan veidi oma blogi. Kirjutan nüüdsest ka muudel teemadel, mis osaliselt kattuvad spordiga ja muidugi jätkan treeningutest kirjutamist, kuid samas kõnelen ka Vikerraadiost ja Tööotsijast - mis moodustavad sellest sügisest suure osa minu ajast. Lisaks sellele kirjutan vahel ka filmidest - sest vaatan neid töö tõttu igapäevaselt. Ehk ka teatrist ja elust ja igasugustest erinevatest nähtustest. Ma loodan et triatloni-sõbrad ei pane pahaks, et muid teemasid aegajalt ka sisse viskab...

Aga nüüd siis pisut sellest, mis on uus septembrikuus. ETVs on järgmisel esmaspäeval kell 20:30 saade TÖÖOTSIJA ja ma olen selle saate juht. Saade on aus ja vajalik - iga saate lõpus saab üks inimene omale reaalse töökoha. Siin mõni pilt võtetest Saaremaal...








Eeloleval pühapäeval, 6. septembril kell 12 debüteerime me koos Vaiko Eplikuga ka Vikerraadios saates Keskküte. Tegemist on meeleoluka pühapäevase ajaviitesaatega. See pole Vaikoga meil esimene kord koos teha. R2s kunagi oli hommikuprogramm Silmad Lahti, mis mõnel hommikul kujunes päris meelolukaks. Oleme eetris tavaliselt kaks korda kuus. Meie teine saade on septembris 27. kuupäeval eetris. Ning alates oktoobrist hakkame eetris olema üle nädala. Igal teisel nädalal juhivad Keskkütet Maian Kärmas ning Margus Vaher.

13. septembril, samuti pühapäeval on Vikeraadios eetris aga Jutusaade. See on selline üks ühele saateformaat kus saatejuht vestleb huvitava inimesega. Hakkan seda saadet juhtima kord kuus või isegi kord viie nädala tagant, aga kindlasti tasub kuulata igal pühapäeval, sest teised saadejuhid on Margit Kilumets, Ilmar Raag, Tarmo Tiisler ning Neeme Raud. Selline väärikas seltskond.

Igal juhul tundub mulle juba praegu, et ees ootab huvitav hooaeg, saab näha mis veel juhtub...