Otsing sellest blogist

kolmapäev, 23. detsember 2009

ÜKS MÕTE PÜHADE KOHTA

Tegelikult ei ole see üldsegi minu mõte, vaid Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak Ausi oma. Aga kuivõrd mulle tundus see ühe jõulukontserdi eel öeldud mõte hea olevat, siis otsustasin seda Teiega jagada.

Mõte oli umbes selline: Inimestele tundub, et Jõulud on tohutult harras aeg, kus tuleb olla vaikselt ja rahulikult ning olla pigem hästi tagasihoidlik, ehk otsapidi vagagi. Tegelikult on jõulud rõõmu aeg. See on aeg, kus tuleks olla õnnelik ja tunda heameelt ja võtta elu mõnuga.

Siis seda ma soovingi Teile, et see oleks rõõmus jõuluaeg, mis tulemas on. Rõõmus ja äge ning et saaks palju nalja. Olge vahvad!

teisipäev, 15. detsember 2009

VÕTTEPERIOODI VIIMANE PÄEV

Mul on olnud meeldivalt hullumeelne aeg. Kohe kui terveks sain, läks võteteks. Jõuluvaheklipid - 26 tükki; ETV Jõulu ja uusaasta saade (omaprogrammi tutvustus); Tööotsija kokkuvõtvad saated. Ja ma ütlen, et see meeldib mulle hullupööra. Ausalt. Isegi vaatamata sellele, et pole muuks aega, et nädalavahetusi ei ole jne - see on uskumatult äge. Just mõtlesin siin ükspäev, et vedanud on mul. Nagu väikesel seapojal. Kui Sul on töö ja kui Sulle meeldib Sinu töö - siis see on ikkagi vinge.

Need inimesed - kolleegid Eesti Rahvusringhäälingus, kellega ma olen nende võtete käigus kokkupuutunud - nad on ekstraklass. Kõik pingutavad, trotsivad külma (välivõtted) ja ületunde, keegi ei põe, keegi ei nurise - kõik panustavad, mõtlevad sellele - kuidas oleks võimalik veel paremini, veel ägedamalt ja kihvtimalt olukordi lahendada. Aastalõpp on kokkuvõtete aeg. Ma siis teengi ühe kokkuvõtva kraapsu ja suure kummarduse ning ütlen aitäh.

Jõululaupäeva klippidega on selline lugu - et meile, kes me need tegime tundusid need küll ägedad ja kohati hästi naljakad. Tean suurepäraselt, et vahel on nii, et endale tundub kõik väga hea, aga vaatajatele nii väga ei meeldigi. Pean pöialt ja loodan, et seekord meeldivad nad inimestele teisel pool telekat sama palju kui meile endale :)

pühapäev, 13. detsember 2009

JAANUARIST UUED PLAANID

Vahepealne Puhkus, Põskkoopapõletik ja Seagripp küll eriti ei soosinud sporditegemist, aga vaatamata kõigele sai plaane tehtud küll ja veel. Tänane seis on selline, et olen registreeritud koos kahe kaimuga kahele võimsale üritusele eelolaveal suvel ning peatselt teen teatavaks ka millega tegu. Kinnitan, et Pühajärve triatlonile ei jää need kaks kindlasti mitte alla. Peagi algab Inimene Suudab 2 (IS2).

Möönan, et minu iseloom on ilmselt selline et nagu noored ütlevad, "niisama tühja passida ei kannata". Ja niisama tühja rapsida ka nagu mitte. Selge see, et sport kui selline pole tühi-tähi. Aga ilma eesmärgita ei kipu mul need asjad eriti laabuma. Kossu ja jalkat võib heas seltskonnas alati mängida. Aga tegeleda mõne vastupidavust nõudva spordialaga nii et sihti silme ees pole - mina nii ei suuda. Pardon.

Vahepeal on hea hulk vett merre voolanud. Kaalu pole juurde praktiliselt juurde tulnud, sporti olen teinud väga vähe ja viimased kuu aega eelpool nimetatud põhjustel üldse mitte. Hästi põnev on olnud töises plaanis ja muidu on ka kõik kenasti. Väike köha on jäänud veel - aga H1N1 veteranid teavad rääkida, et selle popi haiguse puhul on köha kohal kolm nädalat, isegi kui haigus ise võib 4 päevaga kehast välja minna, nii nagu minuga juhtus. Samas - ega ma pole 100% veendunud ka, kas oli seagripp või mitte, aga kui lugeda Postimehes ilmunud nn. "Seagripi sõbra meeles-pead", siis olid kõik sümptomid olemas küll.

Igal juhul, kõigile neile, kes praegu on haiged - soovitan palju juua ja kindlasti palaviku päevad kodus olla, et viirust mitte levitada ja rahulikult terveks saada. Kiiret paranemist!