Esmaspäev oli seekord säherdune, mil mu sisemine mina karjus treeningu järele. Pikema treeningu järele. Parasjagu sobiva võimaluse oma keha ja vaimu tasakallu viimiseks pakkus MyFitness, mis oli sättinud oma 2 spinningutreeningut 15 minutilise vahega - nii et kui tahtsid pikemalt sõita, siis sisuliselt poleks vaja olnud ratta pealt maha tullagi. Kuivõrd intervalli trennis võib pulss kergesti taevasse tõusta, siis ma võtsin mõlemaid treeningud veidi rahulikumalt kui enamus teisi spinningutajaid, seda enam et kaks trenni on veidi rohkem kui üks.
Aga enesetunne oli väga hea. Ühest 45 minutilisest spinningust poleks saanud piisavat koormust kätte, eriti silmas pidades 300 km pikkust väikest sõitu, mis juuni kuus ees ootab. Aga tund ja nelikümmend on juba hoopis teine tera... (15 minutiline vaheaeg möödus samuti peamiselt ratta seljas). Ja kui sellisest tunnisest treeningust pole pärast kodus eriti aru saada, et treening toimus, siis eile õhtul olid jalad ikka veidi tundlikud ka - nagu pärast sõitu välitingimustes - mille järele ma muide väga igatsen, kuid mis vaadates õue - ei saa ilmselt enne aprilli toimuma. Tõsi, mõned hullud juba sõidavad õues, nagu Salumäe Priit ja siin veel tublid inimesed. Ma nii tubli pole. Mitte veel...
teisipäev, 2. märts 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar