INIMENE SUUDAB 2 (IS2)

Usutavasti on uus aasta kõigi jaoks veidi eriline. Kes saab lapse, kes abiellub, keda ootavad ees uued ja huvitavad väljakutsed. Minu blogi, INIMENE SUUDAB ongi ju tegelikult sellest, kuidas oma unistusi teoks teha. Täpselt aasta eest kutsusin ta ellu et motiveerida ennast ja teisi tegelema spordiga, täpsemalt triatloniga. 8. august 2009 oli see päev, mil ma lubasin endale õhtul pindi õlut, sest peaaegu et võimatu sai teoks. Lisaks sellele sai selgeks, et minu väike eeskuju innustas paljusid teisi triatlonile tulema ning kui mitte muud, siis vähemalt mind võitma, paljude eesmärk sai teoks, mõnel mitte. Mul sai. Läbisin triatloni ja see oli mõnus. Seetõttu ja osaliselt vastupidiselt mõnedele ootustele on mu selle aasta sportlikud eesmärgid erinevad.

IS2, ehk INIMENE SUUDAB 2 saab olema teistsugune. IS2 koosneb kahest osast. Kui mäletate, siis eelmisel aastal niutsusin veidi selle kallal, et mulle jooksmine väga ei meeldi. Et pole minu ala või nii. Ühelt poolt oleks ju lihtne mitte joosta ja teha midagi muud, n. ujuda. Teisalt jällegi - äkki on võimalik see, mis Sulle natukene ebameeldiv on, endale mõnusaks mõelda ja treenida? Igal juhul koosneb IS2 esimene pool sel aastal ei vähemast ega rohkemast kui Stockholmi maratonist. Praegu on 5. juunini 2010 aega umbes 150 päeva - seega piisavalt, et jooksmine meeldivaks harjutada.

IS2 teine pool, aga on seekord siis see tõeline eneseületuse pool. 300 km pikk Vätternrundan on maailma pikim ja tõenäoliselt ka raskeim amatööride maanteerattasõit. See leiab aset Rootsis, 18-19 juunil ning hea õnne korral suudan ma selle läbi sõita. Maanteratas oli jällegi eelmise aasta triatlonist minu jaoks enimmeeldinud ala, nii et teatud mõttes on kõik tasakaalus. Kui triatlonil tuli rattaga läbida 90 km - ja mul kulus selleks aega veidi vähem kui 3 tundi, siis võib arvata, et alla 10 tunni pole mõtet Vätternrundanil mind finishisse oodata. Igal juhul tundub see olevat väga mahe sõit ja loodetavasti muidugi ka mu võimetele kohane.

IS2l on tegelikult veel ka kolmas pool. Ma ei tee neid katsumusi läbi üksi, vaid see saab teoks koos Priit Salumäega, minu sõbra ja treeninkaaslasega, kellel oli väga oluline roll eelmise aasta triatloni edukal läbimisel. Priit on see sama mees, kes on võitnud Paris-Dakari rattasõidu ning kes peab Eesti ühte popimat blogi, lisaks muidugi kõigele muule.

Ja mis kõige olulisem kogu meie ettevõtmise juures - et me endiselt innustaks inimesi Eestis tervise eest hoolitsema, metsas suusatama, jalutama, ratta selga istuma, ujuma, kepingutama jne. Kõik algab ju alati väikesest asjast - antud juhul, esimesest treeningust. Pärast seda on juba palju lihtsam...

Nii et selline aasta siis tulekul. Kirjutan oma treeningutest nagu ikka nii palju kui parasjagu jõuan, aga igast treeningust natukene kindlasti. Tulevad kahtlemata ka ühistreeningud ning igasugust muud lahedat värki loodetavasti ka veel. Suur tänu kõigile sõpradele ja blogikülastajatele, usun, et sel aastal tuleb meie ühine retk sama äge kui eelmisel korral. Inimene suudab 2 alustab...