Esmaspäeval üritasin Piritale suusatama minna. Läksingi peale tööd. Ilgelt jahe ilm oli. Näitas -13, aga tundus -26. Teadjamad mehed pärast rääkisidki, et kui on niiske ja külm ilm, siis tegelik tajutav temperatuur muutub oluliselt külmemaks. Vahet ei ole - läksin suusarajale ja hakkasin vaikselt uisku sõitma. Suhteliselt algusest oli selge, et see oli väga halb idee suusatama tulla. Sest räme tuul tuiskas lund näkku ja mitte mingisugust suusatamistuju tegelikult ei olnud. Mõtlesin, et lasen ikka hambad ristis veidi edasi - aga mu vähene suusaoskus ja füüsikaseadused kohtusid ning maa külgetõmbejõu tulemusena leidsin ennast lumelt pikali. Kindad läksid vähe märjaks ja käed hakkasid külmetama. Aitas. Läksin autosse ja lahkusin häbiga suusarajalt. Võib-olla 10 minti olin seal kokku - aga mitte üle 15e kindlasti.
Sõitsin koju, endal meel must. Mõte sellest lohutas veidi, et parem pooleli jätta ja mitte haigeks jääda kui haige olla. Igal juhul koju jõudes otsustasin ma et nii ei saa - tegin kätekõverduste, seljalihaste ja kõhulihaste seeriaid umbes pool tundi. See lohutas sutsu, aga ikkagi oli tunne, nagu oleksin võlgu endale. Ja see oli jube nigel moment.
Lepime nii kokku, et tänane päev algas väga selge tõdemusega: eilne häbi tuleb õhtul maha pesta, mistap juba õige varakult leppisime Salumäega kokku, et õhtul tuleb metsamatk. Priit hakkas kohe kahest tunnist rääkima, ma oli ettevaatlikum ja arvasin et poolteist vast piisab küll. Moel või teisel, olime kell 18:36 rendez-vouz punktis Harku järve taga ning matk läks lahti, kulgedes piki Harku järve tagumist äärt kuni Tabasalu teeni, sealt edasi Tabasallu ning sealt ringiga tagasi Harkusse. Suurem osa matkast kulges looduses, pikkuseks tuli kusagil 14km. Kestis kogu möll 2 tundi ja 5 minutit. Soojalt olime riides kõik, isegi ehk liiga soojalt, mul hakkas mütsi alt üsna kiirelt higi tilkuma. Aga samas poleks julgenud väga palju õhemalt ka panna, sest -9 kraadi oli täna õhtul külma küll, vähemalt alustades, pärast oli juba üle 10ne. Kummaline värk on selle matkamisega. Kui 2 tundi tundub n. telekat vaadates selline lühike aeg - siis matkates näeb 2 tunni jooksul oluliselt rohkem ja aeg läheb teistmoodi. Aeglasemalt. Samas tunned kuidas oled kasutanud neid kahte tundi palju paremini. Ja pärast on äärmiselt nauditav olla. Peesitad siis diivanil oma füüsilisest rahmeldamisest tingitud kujutletava nimbuse paistel ja tunned väikest rahulolu.
Aga tublid matkajad oli täna:
Epp Hunt, Priit Salumäe, Virgo Neeme, Triin Luhats, Malamuudipoiss Välk ja ma.
teisipäev, 19. jaanuar 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Esmasp 6htu Harku metsa rajal:oli ca -13-14 aga tuule votavad need metsad-kunkad kinni ja sai taitsa rahulikus tempos kulmetamata liuelda.Selle koha lisav6lu:sina valid pulsikiiruse, mitte ei lase t6usedel seda teha:)
VastaKustutaM
kui plaanis 300km rattavõistlusest osa võtta, veel enamgi - selleks treenida, siis ei tee treeningprillid just halba. ja ka tuisuga treenimisse tuleb selline vahe, nagu on kättpidi sees olemisel ja läbi ekrani vaatamisel.
VastaKustuta-13 kraadi, niiskuse ja tuulega on oma asi. Ellujäämiskursusi korraldava Aigar Lipingu järgi kaob -10 kraadi puhul 50% kehasoojust peast, -20 kraadi puhul 75%. Sealjuures tuult arvestades - kui "väljas on 5 miinuskraadi ja tuul puhub 5 m/s, mõjub see nagu 15 miinuskraadi, 10 miinuskraadi ja 10 m/s on sama, mis 30 miinuskraadi."
Kuna peas, kätes ja jalgades on pindmised veresooned, on nende soojusvahetuvus kõrge. Pähe soovitan suusamaski (sellele võib -13 kraadiga kapuutsi otsa tõmmata, külmemate kraadide puhul lisada ka mütsi; või kombineerida maski mütsiga ning ekstrakäreda pakase puhul siis kapuuts salarelvaks jätta), see on prillidest ehk olulisemgi. Vähemalt selle aasta detsembris ja jaanuaris, kus tormituuled kuuldavasti veellumepalle ise kokku lükanud pole. Spordipoes 200-300 vabariigi rahaühikut. Märja pea vältimiseks peaks palju higistav sportlane endale ka kuiva peakatte tasku panema, et poole peal vahetada. Kui veel jooki ja snäkki, autovõtmed ning rahakott taskusse pista vaja on, siis on muidugi vaja vaadata tõtt reaalsusega - seljakotiga matkamaminek ongi lihtsam.
Ilmale vastavad kindad ei peaks samuti märjaks minema (tunnistan, et ka ise kasutan vanu villaseid, mis tihtipeale alt veavad ning poole trenni pealt väljavahetamist vajavad).
Võib-olla polnud sellised küsimused väga õhus, aga inimvõime suutlikkuse tõestamise projekti puhul jäävad tagasilöögid pinnuks silma:) Ei saanud enda kogemust sama probleemiga põrkumisel endale jätta. Vaimu!
Mihkel
Madala temperatuuri ning tuule koosmõjust saab pisut aimu siit tabelist - http://www.greengate.ee/images/upload/gvwqt4b4b67d7b9c12tuulkylm.jpg
VastaKustutaesmaspäeval oli jah päris krõbe. endal ka ka kogemus Harku rajalt, kus mets ja mäed tuult tunda ei lasknud. ja inimesi oli külmakartuses vähe.
VastaKustutamuidu trenni alustades on hea, kui on veidi jahe. see näitab, et pole liiga paksult riides, liikudes keha soojeneb ega hakka siis palav. eeldus muidugi, et seljas õige kihiline spordiriietus, mis kehaniiskust väliskihtideni eemale juhib, samas tuult sisse ei lase.