72 TREENING: RANNAVOLLE VAINUPEAL

Laupäeval oli sõbra pulm (PALJU ÕNNE TANEL JA EVA-MARIA), pühapäeval oli pisikene paadireis sõpradega Lääne-Virumaal. Sinna juurde kuulus ka rannavolle. Vainupea rannas oli nöör kahe postivahel - õigemini kilelint ning samast kilest liiva peal ka piirid. Rannavollet mängisime koosseisus sõber Laur, tema õemees David, Davidi poeg Toomas ja Davidi onupoeg Barret - kes sai automaatselt omale nime Müts :). Kusjuures, eriti huvitav kokkusattumus on see, et Müts on triatleet oma kodus USAs. Ja kuulates venna treeningukirjeldusi, siis ma kahtlustan et väga kõva triatleet sealjuures! (ratast keskmiselt 160 km, jne)

Rannavollet polnud ma varem eriti mänginud, ehk korra? Aga uskumatult tore mäng on see. Liivapeal, ilma jalanõudeta kahekesi paaris. Okei, meil oli üks võistkond kolmene, aga see selleks. Ning tulebki esile tõsta juustega Toomast - kes oli rannavolles väga tubli, seda vaatamata oma noorusele.

Aga tund aega, isegi veidi peale rannavolletamist on täiesti korralik treening. Vähemasti meil oli. Treening lõppes hüljeste ühiskülastusega Vainupea supelranda. Mis ühtlasi tähendas selle aasta esimest ujumist meres. Vesi oli erinevatel hinnangutel 15 - 17 kraadi. Muide, 3 aastat tagasi käisime me Lauriga ka 1. jaanuaril sealsamas meres ujumas - nii et koht oli igal juhul tuttav. Ainult et siis kiskus lumi jalad vähe kangeks - seekord aga oli liiv mõnus ja kuum.

Selle lõõgastava nädalavahetuse tulem on päikesest punane kiilakas ja vahvad päikeseprillirandid. Raskemad treeningud algavad homsest taas.

71 TREENING: GRUPISÕIT

Ossa vana nuga ma ütlen! Täna oli esimest korda korralik grupisõit. Mehi oli ratastega nii palju Piritale kogunenud, et me pidime sõitma kahes grupis. Eriti äge oli, aga natukene õudne ka. Mul oli suures grupis ikkagi esimene kord - aga kõik läks hästi. Kujutage endale ise ette kui Sul on eessõitjaga vahe napp 40 cm ja kiirus on 50km/h. St ma korra vaatasin spidokat, aga ega eriti seda jälgida ei julgenud, sest ma ei tahtnud kellelegi otsa sõita. Ja see pole just eriti meeldiv kui 100 kilo mehe ilu Sulle hoiatamata selga põrutab. No igal juhul nii ei läinud.

Õnneks on ratturid täitsamehed. Ausalt. Mingeid vingukotte või mökusid nende hulgas ei ole. Kõik vanad on sellised tugevad, väärikad ja sõbralikud. Teevad vahepeal veidi nalja ja on muhedad sellid. Minu meelest peabki selline üks õige mees olema. Aga see selleks.
Eriline tänu Virgole, Priidule, Jürile ja siis ühele mehele Arcticu vormis kelle nime ma ei tea - aga kes väga kenasti ootas mind pärast lõigu tegemist järele ja lubas oma tuules grupile järele sõita. (Lõik = kiirendus sirgel, kus kiirus kasvab u 60km/h)

Minu keskmine kiirus oli 31 km/h - mille üle olen uhke. Tipp 60 km/h. Treening kestis 2 tundi ja 10 minutit, läbisin 70 km. Ehk siis pikim distants siiani.



Nii. Aga kuidamoodi siis see grupisõit käib? Kõigepealt hargnetakse 2 gruppi kui mehi on palju, et autojuhid vihast lõhki ei läheks. Sest autojuhtide kiirust ratturid mõistagi pidurdavad. Kui on augud, näitavad esimesed käega. Kui on takistus tõstetakse käsi. Kui pööratakse näidatakse pöörde suunda. Need märgid tuleb tagasõitjatele edasi anda. Pidurdada ei tohi muidu kui äärmisel vajadusel, muidu tuleb kiirust reguleerida pedaalide ja käikudega. Tavaliselt sõidetakse teel paarikaupa, nii et iga paar saab vedada. St seda, et iga paar on korra ees ja teeb tempot. Kui esimesed väsivad, siis spurditakse veidi ette - tee poolne rattur spurdib rohkem ja reastub teeäärepoolse ratturi ette - ning järgmine paar lastakse ette. Vedajad liiguvad viimasteks.

Muide, vahepeal sadas päris kõvasti vihma, nii et sõidu lõppedes olin ma porine nagu vana kurat - aga vahet pole. Priidul n. oli uus väga peen kollane sõidutress seljas, mis pärast oli õudselt porine. Aga ma pakun, et see vihm ja pori ei läinud küll kellelegi eriti korda. Kõik olid treeningu lõpuks porised, a see eest õnnelikud.

70 TREENING: VESI OLI 27 KRAADI

Täna oli vesi Kalevis 27 kraadi, täiesti ujutav. Aga arvake ära, kui soe on vesi augustis Pühajärves? Ma ei tea. Pakun et umbes 25 kraadi tuuris, ega ta vast väga palju soojem pole. Aga see selleks, ega tegelikult väga suurt vahet ei ole, kas vesi on 20 või 30 kraadi. Veidikene soojem või külmem - ega see korraliku ujumise käigus eriti rolli ei mängi. Ehk on isegi vähe külmem - parem... Aga Te võite kommentaarides mulle vabalt vastu vaielda, sest ma kirjutan praegu millestki, mida ei tea. Ehk siis mõtisklen kirjalikult.

Minu arvamus on see, et 1,9 km ujumisega on samamoodi, nagu jooksmisega - sisuliselt ei jõua ilma märgata, külma ega erilist sooja ei tunne, keskendud oma asjale ja päike/vihm/rahe/lumi: suva.

Aga trenn läks täna enam-vähem hästi. Mõõtsin 1000 m aega - see tuli 24 minutit. Pole midagi erilist, aga halb ka pole. Selline keskmine tulemus vast. Kiiremini tahaks. Aga eriti ei jaksa. Viimase otsa tegin maksimumiga - päris ära ei uppunud, sest ma ju kirjutan praegu, aga raske oli küll....

Nüüd oleme kodus diivanil ja lihtsalt naudime õhtut. Väike Troll on ülbe ja lamab inimeste peal. Unine on ka natukene ta juba. Vanem koer, Smirre vaatab luuletust, mis muidugi õigustab tema hüüdnime Poeet vägagi. Triin suhtleb Trolliga - mõõdavad üksteise ripsmeid - et kellel on pikemad. Kohe algab valimisdebatt - nii et hakakem nautima.

69 TREENING: METSAJOOKS

Te olete tundnud seda tunnet pärast tööd, istudes diivanil - et tuleb magus uni. Ja tuleb ja tuleb ja ongi käes. Jäin pärast tööd täna magama. Aga kuna oli kokkulepitud treening kell 19:30 metsas kolleegidest sõpradega, siis poldki midagi parata. Õnnelikult ärkasin kell 19:08 üles ja sõitsin metsa.

Peagi saabus Ester koos Heikiga ning Hanno. Ja jooks läks lahti. Kuivõrd Heiki ja Hanno on mõlemad maratonimehed - siis oli selge et me Estriga jäime teiseks paariks ja alustasime väga rahulikult. Oma 20 minutit jäime liidritest maha, võib öelda. Aga siis saime metsas taas kokku ja jooks kulges mõnda aega neljakesi koos. Ester ja Heiki umbes 35 minuti pealt siirdusid kodusesse miljöösse. Meie Hannoga aga kütsime edasi. Metsas on äge. Männid lõhnavad kevadiselt. Üldse on paljud taimed imemõnusalt lõhnama hakanud, nii et mets on nagu üks suur healõhna kogum. Nagu mesipuu. (Imelik võrdlus, aga hea küll :))

Kokku jooksin seega täna 54 ja pool minutit. Pärast tegime mõningad venitused veel peale, mis andis treeningu kogukestvuseks umbes tunni. Venitustest on abi - juba tunnen, et muidu oleks jalad ilmselt väga haiged. Paar head nõksu ka veel. Kui joosta mäest üles, siis tuleks võtta järjest lühemad sammud. Kui mäes alla joosta, siis tuleks jalg lasta pikaks nö. Anda ennast füüsikaseaduste hoolde ja niiviisi mäest alla joostes taastuda. (Hanno soovitused) Ja kiirustada ei maksa kohe alguses, esimesed 10 km pikamaajooksus ei loe midagi. Viimased 5 on need, mis olulised on...

AIN-ALAR JUHIB LANZAROTTE IRONMANI

Lanzarotte Iron-mani võistlus toimub praegu. Minu treener, Ain-Alar juhib!!!! Kõikse värskem informatsioon: http://ironman.com/coverage/?race=lanzarote&year=2009

Pingeline on ka praegu ma ütlen, jälitajad on 1 minuti kaugusel!

68 TREENING: REKORDI KORDAMINE

Tänane ujumine oli täpselt triatloni distants 1900 m. Ning kui eelmisel korral oli see ajaliselt ehk veidi pikk, siis sel korral oli kõik ornungis. Tõmme tuli kenasti 300dal meetril käpa sisse ja ainult uha. Nii oligi. Veetunnetus oli tagasi ja trenn läks tõeliselt hästi. Usun kindlasti, et mahun triatloni ajal ajapiirangu sisse. Tund pakun praegu, et läheb, isegi ehk veidi kiiremini suudan hakkama saada.

Kõigile neile, kes tahavad teada saada triatloni trikoode või ujumisülikondade kohta, siis Ain-Alar lubas järgmisel nädalal vastata - kust neid saab, millised need on, kas kusagil on kasutatud versioone ka nendest jne.

Aga muidu - ilusat reedet. Meil n. põlevad küünlad, mängib mahe Uno Loop, vahepeal tantsisime köögis. Nii et pole viga :)

MAKS

Eile õhtust jäi üks oluline nüanss kirjutamata. Triin tegi maksa taas. Sibulatega ning kõrvale oli kodujuust. Täna oli osa maksast veel alles ja oi kui maitsev on see ka külmana leiva peal. Tark on maksa-leiba teha nii. Võtab rukkileiva, määrid sinna peale natukene Merevaiku, siis lõikad maksaliistakad ja natukene paned meresoola. Oi kui ropult maitsev see on... Mu naine on suurepärane kokk ja lisaks sellele ka väga ilus ja hea.

67 TREENING: ANONÜÜMSELT TEIE HULGAS

Eile õhtul oli Pirita metsaalune jooksjatest tulvil. Joosti u 3 km ringe ja ka 7 km ringe. Kõigil olid kenasti jala ümber kiibid, mis annaksid aimu jooksu tulemustest. Inimesed olid rõõmsad, mõned jooksid koertega, teised sõpradega, mõned päris üksi.

Korraga hiilis surnuaia värava vahelt läbi üks musta riietatud ilma juusteta mees. Rahulikult sulandus ja jooksjate voosse ning tegi näo, nagu oleks ka üks jooksjaist. Aga ei olnud. Kuni sillani püsis ta suhteliselt rahulikult koos teistega grupis, ent siis libises ta vaikselt edasi. Jooksis üle silla, mäest üles ning kadus metsa. Mida ta seal metsas tegi, millest mõtles, seda ei teadnud keegi. Kulus umbes 40 minutit, kui ta tuli tagasi. Higipiisad pärlendasid kiilakal pealael, mis päikese käes helkis. Selgelt oli see mustas mees väsinud. Aga ta jätkas ja sumbus taas jooksjate massi - mis ühe voogava lindina lookles piki jõe äärt tagasi. Tund aega oli möödunud kui mees jõudis tagasi surnuaia värava juurde. Ning märkamatult libises ta tuldud teed mööda tagasi. Kadudes sinna samasse, kust ta tuli.

See mees olin mina.

66 TREENING: TRIATLONI DISTANTS UJUMISES ALISTATUD

Eile õhtul oli mul rõõm esimest korda ujuda 1, 9 km - see on siis täpselt nii palju kui triatlonil tuleb läbida. Ma ei ujunud seda kõike järjest, vahepeal puhkasin, kuid distants oli säherdune. Väga raske ei olnud - väga pikalt ka ei läinud - kokku oli treening koos puhkustega u poolteist tundi. Ilmselt oleks mahtunud ilma puhkusteta tunni sisse, aga ma ei hakanud esimesel korral isegi mitte proovima - et mitte ennast kohe ribadeks tõmmata. Harjutusi ujusin ning vahepeal ka veidi konna - nii et kogu treening ei olnud sugugi mitte krool.

Tegelikult on ujumisega nii, et peab ujuma mu meelest vähemalt 2x nädalas, et veetunne ära ei läheks. N. ujujad teevad isegi pärast jõusaalitreeningut paar otsa ujumist - et justnimelt see veetunne oleks sees. Kui 2 ujumistrenni on nädalas, siis on tulemused ka kohe paremad ja ujumistehnika ilusam. Nii et trenni tuleb teha rohkem, muud moodi arengut pole.

KUST TULEB SÕNA BOTASED

Kas keegi teab kuidas on eesti keelde tekkinud sõna botased? Olav Osolin teab ning ta oli nii lahke ja jagas seda minuga Facebookis. Siit see tuleb:


Olav Osolin, 18. mai kell 11:31
Ammusel vene ajal tulid importkaubana väga piiratud koguses müügile (enamasti tegelikult ladudesse, kust neid tuttavatele sahkerdati) jalavarjud, mis polnud päris tennised või ketsid, kuid samas mitte ka tavapärased kingad. Tegu oli kummist talla ja kannaosaga nahkkingadega, mis olid jube coolid. Kui sul olid sellised käimad, siis olid kohe üle linna poiss. Kuna need jalavarjud olid toodetud sõbralikus sotsmaas, Tšehhi firmas "Botas", saidki need hüüdnime "botased".
Hiljem hakati sarnaseid kamasse tootma ka Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis, kuid need polnud nii kuulid - pigem nagu Miltonsi teksad, mis olid Lääne teksade hale India koopia. Aastaid hiljem, kui piir lahti läks, hakati juba Soomest ostma Adidasse jms kraami ning kuna soomlased kutsusid neid tossudeks, siis saime ka meie eestikeelse sõna tossud.
Vot niimoodi, kulla, spordisõber. Aeg oleks sul joostes välja mõelda oma sõna! Ära lase lipates ajul puhata!

65 TREENING: TALLINN-TAMMNEEME-TALLINN

Pühapäeval kruiisisime sõbra Hannesega Tammneeme ja tagasi. Mõnus sõit oli. Tammneeme on üks helge paik. Seal on meri ja see on selline vanaaegne kaluriküla, kus on uued majad kõrvuti vanade majadega. Mingi ime läbi pole seda paika suudetud muuta selliseks uuselamurajoonide tallermaaks, kus üks maja on koledam kui teine ja põllupealne on imelikke jurakaid täis ehitatud. Rattaga sõites ongi üks suur pluss see, et näeb palju rohkem kui autoga. Jalgsi käies näeb muidugi veel rohkem, aga kui tihti me ikka n. Tallinnast Tammneeme jalgsi põrutame?

Sõit kulges meil aga nii, et Hannes sõitis Tomm30ga ja mina oma maantekaga. Väga kiiresti me ei sõitnud, aga sugugi ka mitte niisama ei vahtinud ainult maju, vaid ikka sõitsime korralikult. Distansti pikkuseks tuli 40 km, ajaliselt läks tund nelikümmend. Armsalt veider oli see, kui ühel hetkel läks kitsekari üle tee. :) Tallinn on kiviga visata, aga kellelgi on kitsekari siinsamas olemas. Automaatselt muidugi ma mõtlesin kitsejuustule, mida on ülihea süüa veidikene grillitult või siis praetult või ahjus kuumutatult n. omleti sees, mida Triin suurepäraselt oskab teha. Aga kitsi lüpsma me ei läinud ja seega ka kitsejuustu-hõrgutistest tuli suu puhtaks pühhkida.

64 TREENING: KOSEKLOOSTRIMETSA-JOOKSUMETSA

Jooksutreeningu tegime Estri ja Heikiga tegelikult juba reedel. Miks ma pole varem kirjutanud? Aga sellepärast et reedel käisin peale trenni Trincu, Hannese, Kerli, Estri, Heiki ja Jüriga kinos, eile oli tihe kultuuriprogramm: Türi Lillelaat-No.99/Peavahetus-Eurovisioon. Ja no polnud väga aega...

Nüüd aga treeningust. 30 min jooksu rahuliku tempoga + venitused peale nägi seekord ette minu trenn. Ja kuivõrd Ester ja Heiki olid nii armsad ning otsustasid minuga koos treenida, siis läksid need 30 minutit hiiglama kiiresti. Võiks isegi öelda nagu mõte. Jooksime nii, et saime lobiseda, st sörkisime. Pirita jõeäärne ala on ilus. Hiirekõrvus puud ja põõsad ja vulisev jõgi, üsna hea ümbrus. Päike lõõskas ka üsna soojalt ja see mulle meeldis. Rääkimata seltskonnast, mis oli suurepärane.

Aga mulle näib, et pean tegema pisukese investeeringu ning vaatama omale korralikud botased. Päris äge sõna, kas pole. Tavaliselt kasutatakse toss ju. Aga toss mulle eriti ei meeldi. Seega siis botased. Sellised, millega poleks valus joosta ka asfaldil. sest kui ma ei eksi, siis Pühajärvel eriti liiva või laastpõhjaga rada ei ole. Praegu jooksen ma oma vanade käimadega ning mulle tundub, et nad hakkavad äärest ära lagunema. Ühed botased on mul jooksuks veel, a need on täpselt parajad ja iga kord kui jooksmas nendega käisin, siis olid suurte varvaste all verised triibud - mis ei ole eriti mõnus. Seega nendega pole jooksutrenni mõtet teha. Jooksubotas peab olema 1 nr. suurem kui see, mis Su jalanumber on, sellist nõu on mulle antud. Kui olen jõudnud ostuni, siis kirjutan kriteeriumidest, mille alusel valisin.

Lõpetuseks, nädalavahetus on olnud suurepärane. Reedel oli kinos Inglid ja Deemonid, mis on minu meelest oluliselt parem kui Da Vinci Kood - kui me räägime Dan Browni raamatute ekraniseeringutest... Türi Lillelaat on ilmselt üks kõige ägedamaid kevadsündmusi Eestis, rahvast oli murdu. Seal ma viibisin koos ema ja õega ja meil oli uskumatult meeldiv päeva esimene pool. Päeva teinepool oli ülimalt meeldiv teatriskäik koos Trincuga. Peavahetus on tükk Uusbergidelt, peaosades Priit Võigemasti ja Märt Avandiga. Ekstraklass, ma ütleks. Ja õhtu lõppes Eurovisiooni lõppkontserdiga, kus Sandra ja Urban Symphony sõber Sveni dirigeerimisel saavutasid 6. koha, mis on väga -väga tubli saavutus. Kohe mazhoorselt hea meel on nende pärast.

Mis kõige parem, nädalavahetus pole veel läbi. Täna õhtupoolikul võite kohata punases ratturit - see olen mina, kes teeb oma järjekordset rattaringi :)

ARZTIL

Käisin kohustuslikus tervisekontrollis Medicoveris, st seda, et mul on korralik tööandja, kes inimese eest hoolt kannab. Üldtulemus oli väga okei. St silmad on natukene kuivavõitu ja peab tilku panema, aga näevad nagu pikksilmad - kaugele ja hästi. Samuti tuleb rattaga sõita rattaprillidega ning korralikud päikeseprillid tuleb ka osta, mitte Hiinas tehtud suitsutatud klaasidega illuminaatorid, nagu mul praegu on. Need võib minema visata - vihjati läbi lillede :)

Aga verd võeti, kaaluti, pikkust ja vererõhku mõõdeti, uriiniproov, südame kardiogramm tehti, vaadati reflekse, kuulati, vaadati lihaseid jne. Ühesõnaga kõike asju.

Triatloni harrastuse uudise peale vaadati mind pika pilguga. Arst ütles, et ujumine on hea - rattaga sõida - aga miks sa jooksma pead? Jooksmine küll ei sobi Sulle. Mis on iseenesest ju õige - sest ega mulle teab mis palju joosta ei meeldi. Aga see selleks. Jooksma ma pean, sest muidu triatloni ei läbi. Nii et ma kavatsen edasi joosta ja tänagi jooksutrenni teha. Kui pikalt ma pärast Pühajärve triatloni jooksen, seda ma lubata ei oska. Aga ratast ja ujumist tahaksin küll edasi treenida. Need mulle kohe istuvad.

Nii, aga siis toidunõuannate kohta. Kõigepealt tuleb hommikust süüa kohe kui tõused. Varakult ja soovitavalt midagi sooja. Mitte võikusid, vaid pigem putru või omletti või muna vms. Muide Trincu sööb n. kohe kui tõuseb - läheb kohe voodist külmkapi kallale ja enne kui silmad lahti teeb, teeb kapiukse lahti! Nii et ma peaksin esimest korda sööma juba kusagil 6 ajal. Aga igal juhul enne 8t, sest magu on esimene organ mis tõuseb :) - siin võib mul olla üks teine teooria, aga ma praegu sellest ei kirjuta... :) :) :)

Nii, õhtul pärast 19t palun mitte eriti süüa võimalusel. Kui just peab, siis on sooviav greipi süüa või keefiri juua. Ühtusöögi võiks enne 19t sisse süüa. Ja üldiselt kartuli asemel riisi - keedetud ning seejärel praetud riisi. Ning sealiha pole tarvis eelistada, selle asemel kõiki muid lihasid soovitati.

Ja mis oli huvitav - kui ma särgi ära võtsin, ütles arst: "No teil pole ju üldse rasva, mis siis et kaalu on palju". Mis oli mõistagi palsam minu kõrvadele. Okei, natukene mul kõhu peal on rasva ka, lepime kokku, et see on tõde. Aga musklit pidi ka olema. Ja mis eriti oluline, muskel kaalub palju. Ilmselt on siinkohal paslik meenutada, et ma olen u 6-7 aastat tegelenud jõusaalitreeninguga. Nõnda et minu normaalkaal võiks olla kusagil 92 - 98 kg piires. Jah, praegu on rohkem, aga küll ta väheneb.

Eelmise tervisekontrolliga võrreldes oli vererõhk vähenenud, mis on hea. Mitmed teised kriitilised näitajad olid ka kolinud normi poole. Nii et võib öelda - treening mõjub inimese tervisenäitajatele hästi. Hea tuju on kohe :)

63 TREENING: RASKERATAS

Eile peale tööd kimasime Priiduga ratastega Kakumäele. Esimene tund oli täitsa mõnus trenni teha, pooleteise pealt muutus kohutavalt raskeks kõik. Oli see siis konstantne vastutuul või midagi muud, igaljuhul hambad ristis lõpuni - võiks olla selle treeningu koondnimetus.

Selg hakkas imelikult valutama ka u pooleteist tunni pealt. Ilmselt oli asend vale. Pean kontrolli viima ratta ikkagi ja reguleerima ära sadula, klotsid ja paika panema käehoiukoha lenksu küljes, mis mu esimese kukkumisega on paigast veidi nihkunud. Aga kui sirutasin selga 5 min, siis läks kõik korda tagasi.

Pean südamest tänama Priit Salumäed, seda korda ilma mingi huumori või tögamise või irooniata. Sest ilma Priiduta oleks olnud väga väga raske 2 tundi täis saada. Ta innustas ja oli tore sõber. Priit tegi tempot ka lõigusõidus. Lõikude tegemine tähendab mingit vahemikku kiire tempoga. Eile oli selleks tempoks meil 40 ligi kusagil. Aga tõepoolest, treeningus on väga kasulik tugev sõber. Sest vahel on ikka kuradima raske. Eile oli. Samas ega see hala midagi aita. Trenni tuleb teha - ja seda ma ka teen. Kuitahes raske ka pole. Inimene suudab!

62 TREENING: TÄNANE TREENING LÄKS AIATAHA

Arvate et mul tulevad alati treeningud kenasti välja? Tühjagi. Täna läks täiesti aia taha mu trenn. Ujusin. Vaja oli 1800 m. Ma tegin 1200 m. Jalad olid nii haiged, et hommikupoole ma ei saanud isegi käia - seda mõistagi tänu jooksutreeningule laupäeval. Õigemini harjutustele, mis siiamaani mõjuvad. Ja üleüldse, kui Triin poleks peale käinud, siis ma poleks trenni üldse läinud. Laiskus!

Hommikupoolikul sain puugisüsti ka - vaktsiini siis, et puukentsefaliit ei tikuks ligi kui mõni puuk isegi kipub. Ja ma ei tea. Kas see oli sellest süstist, laupäevasest trennist, minu treeningdistsipliini puudusest või millest. Aga nõrk olin. Ja ei jaksanud trenni lõpuni teha.

Võite mu peale näpuga näidata ja naerda!

Olen täna pehmo!

61 TREENING: ÜHISTREENING - SÖRK HARJUTUSTEGA

Arvake ära, kas täna hommikul oli ilus ilm või sadas vihma? Õige vastus on, sadas vihma. Ja sellest johtuvalt ei uskunud ma eriti, et peale minu ja Ain-Alari kedagi sinna toredale ühistreeningule üldse tuleb. Okei - võibolla Andre filmima.

Aga läks hoopis teisiti. Ühistreeningus oli kokku 14 inimest ja meil oli hiiglama tore. Vihma küll sadas, vahepeal paistis päike. Aga see ei häirinud mitte kedagi. Kõigepealt võtsime kerge sörgiga, mis kestis u 10 min ühe metsatuka ära, misjärel jõudsime just parajale liivapõhjaga sirgele. Sirgel said tehtud harjutused - nagu põlvetõste, sääretõstejooksud, väljaasted, hüpped jne. Igal juhul on praegu neist neetud harjutustest jalad nii haiged, nagu oleks keegi puuhaluga mind 15 min tagunud. Ma ei tea, kas kaasvõitlejatel on sama tunne, ilmselt treenitumatel mitte. Mul igal juhul on valus istuda :).

Sellele järgnes u 30 minutit või natuke peale jooksu. Sörki, rahulikult. Misjärel tegime vajalikke venitusi. Ja venituste lõpuks tuli päike välja, mis kahtlemata oli armas. Tark on venitada pärast iga jooksu sain ma aru. Mis pulssi puudutab, siis sellest ma parem ei räägi, sest see läks nii kõrgeks, et nii suuri numbreid ma ei tunnegi. Igal juhul peab nüüd natukene selle pulsiga järele andma ja pigem keskenduma sellele, et korralikult joosta. Ehk alguses pisut vähem, aga mitte nii väga kõndima, sest muidu treenitus ei tule. Ning 3 kuud aeroobset põhja peaks looma eeldused jooksuvõime arenemiseks küll.

Sedasi siis. Lõpetuseks, tahan kõiki tänased osalejaid väga tänada, et viitsisite tulla ja koos treenida. Mu meelest on oluliselt lihtsam grupis kui üksi metsaalust künda. Kui Teil oli samuti tore, siis võime vabalt muuta ühistreeningud selliseks vahvaks traditsiooniks - n. kord 2 nädala tagant vms. Igal juhul järgmise nädala jooksul loodan üles saada ka video meie trennist.

LÄHME ÕIGE KÕIK LAUPÄEVAL KOOS JOOKSMA?

See on tegelikult selline meeldetuletussissekanne, aga sellegipoolest oluline. Laupäeval, 9. mail on kõik oodatud Piritale ühistreeningusse - saab joosta. Jooksutreening algab kell 12 Pirita velotreki kõrval olevalt korvpalliplatsilt ning kulgeb Pirita metsa radadel.

Kui Te nüüd ootate muidugi sellist ninast-veri-väljas-trenni, siis seda meiega ei saa. Jooks saab olema selline rahulik sörk ning vahepeale väikeseid venitusharjutusi. Kindlasti on kohal Ain-Alar ja Tomm. Süüa ei pakuta, osavõtu maksu ei ole, tasuta midagi peale hea enesetunde ja lõhnava metsaaluse ei anta. :)

60 TREENING: KÜLJETUUL

Te mäletate seda filmi, Küljetuul? Oli selline ratturite film. Kus üks tüüp tuli treeningust, siis istus kööki vanematega sööma ja jõi piima - vanakooli piimapudel oli laua peal veel. Ma midagi rohkemat sellest filmist ei mäletagi, mis tähendab, et peaks ta üle vaatama, nüüd kus ma olen ka ise ratturi moodi.

Aga eilsest treeningust siis. Ma usun et vahepeal puhus kena küljetuul. Treening kulges telemajast läbi sadama Rocca al Maresse ning sealt edasi läbi Kakumäe Harku poole, kulgedes tagasi Tabasalu kaudu Rocca al Maresse ning sealt siis juba uuesti telemajja, mis on minu baas!

Treenisin koos Virgo ja Priiduga ning õppisin seda, et tuleb sõita võimalikult eessõitja järel - nö tuules, et mitte ise liiga palju tööd teha. Jälgida tuleb jalgade asendit. Hea oleks kui jalad puudutaksid peaaegu pulka - oluline on aerodünaamika. Hiiglama tähtis on ka ratta sättung. St et asend oleks õige, klotsid oleksid paigas, lenks oleks piisaval kõrgusel, sadul oleks õigesti jne jne. Selgeks sai see, et peangi viima õige pea oma ratta uuesti reguleerimisse, sest esimesed kilomeetrid on ju läbitud ja siis on vaja natukene sättida - et saaks maksimumi võtta igast treeningust.

Ma pean ütlema et mul on vedanud, et Priit ja Virgo viitsivad muga jännata. Üksi treenides oleks oluliselt raskem ja ise avastamine ilmselt võtaks palju rohkem aega. Eile nentis Priit, kes lepime kokku on muidu üks igavene põrsas, et ma peaaegu juba olen valmis ka grupis sõitmiseks. Tore küll eksole. Aga aitäh pean ma talle ka ütlema, sest ta tõi mulle pikad rattapüksid ja kindad, millega on oluliselt puhtam, kuivem, soojem ja muretum tunne sõita. Ja seda ma ütlen ka, et soovitan praeguste ilmadega vägagi jälgida seda, et külma ei saaks. Sest tuul on väga varmas läbi tõmbama ja kui see juhtub, siis on põnts korralik pikaks ajaks. Seda öeldes panen ise ka järgmine kord dressipluusi veel peale :)

Lõpetuseks statistika: läbisin 46 km, keskmine kiirus 24 km/h, tippkiirus 65,5 km/h (see juhtus mõistagi mäest alla sõites, kestvus 2 tundi.

EESTLANE ROMA

Lugesin Postimehest just ühte kirjutist: http://www.postimees.ee/?id=115042
Roma kirjutab sellest, mida ta tunneb ja kuidas ta Eestit näeb. Hiiglama südamlik inimene on Roma. Ta teeb väga hästi ka süüa ning oskab alati panna toidu sisse kogu oma hinge. Paari aasta jooksul olen ma saanud u üle nädala maitsta tema tehtud sööki, tema tehtud toite. Mitte ühtegi korda ei ole ma pidanud pettuma.

Aga tähelepanuväärne kogu asja juures on see, mismoodi Roma kirjutab Eestimaast. Nii rahulikult, siiralt ja puhtalt. Nagu oleks see mingi allikas või oja, mis paksus padrikus voolab oma läbipaistva veega. See lugu on sõõm värsket ja puhast vett janusele.

59 TREENING: MA OLIN 3 MINUTIT KIIREM + RATTARIKKAD!

Täna käisin basseinis ujumas. Ja mitte lihtsalt ujumas, vaid ujumas kõige pikemat distantsi. Kokku 1700 meetrit. Mööngem, et ma ujusin u 300 m konna ning muu distants oli krool. Harjutusi tegin, aga tegin ka 300, 400 ja 500 m otsi.

Eelmisel või üleeelmisel nädalal oli mu 500 m aeg 15 minutit. Täna oli see 12 minutit. Olin isegi üsna rahul selle 3 minutilise edenemisega. Mõistagi ei saa selline edenemine olla igapäevane nähtus, aga tore ikkagi.

Aga ma tahan rääkida hoopis rattasõidust tegelikult. Täna said ERRi töötajad oma kasutusse 25 jalgratast. Hawaii ja Eesti rattarikkaks kampaania käigus. Meie omad saavad 3 nädalat ratastega sõita ja samal ajal panevad mõned twitterisse ka oma muljeid kirja. Mis on äge. Mina omale ratast ei võtnud, sest mul juba on, aga käisin niisama kolleege moraalselt toetamas, sest rattasõit on ajavõit ma ütlen. Liiatigi väga meeldiv kasulik-kohtub-tervislikuga tegevus.



Ühtlasi olen ma hakanud tähendama ühte huvitavat seika, nimelt kui rattaga sõitmas käia, siis väga paljud rattamehed noogutavad lõbusalt Sulle ja viipavad käega. Ja mis kõige südantsoojendavam - nad teevad seda ka siis, kui Sa ise oled n. masinaga või niisama tänaval käid. Võimalik et mulle ka lihtsalt tundub ja ma tahan näha igal pool positiivset. Aga võimalik et nii ongi. Ja kui on - siis on see ju üks hiiglama ilus ja armas toetusavaldus.

Isiklikust elust ka või nagu maestro Kersna ütleks, pisukene hingeline striptiis: Triin tegi täna lillkapsahautist, sinna juurde olid suitsuräime võileivad - nõnda et kui ma ujumast koju jõudsin siis oli kogu kodu suitsuräime ja lillkapsa aroomi täis, mis on üks hiiglama mõnus teretulemast-koju-laks. :) Teinekord pole õnneks palju vaja!

58 TREENING: JOOKSMA!

Ma ei ole seda treeningut veel teinud. Alati ei peagi kirjutama pärast trenni, vahel võib kirjutada ka enne treeningut. Praegu on hetk kus tahan minna jooksma. Enne käin jalutamas Trincu ja koertega Kadriorus. Siis panen peale pulsikella, selga alussärgi, jalga lühikesed püksid, peale dressipluusi ning jalga jooksukäimad.

Pleiku külge panen kõrvaklappid, mängima panen Walking on a Dream nimelise Empire of the Suni loo, helinivoo keeran veidi üle keskmise kõva peale ning sealt edasi tuleb lihtsalt tund aega jooksu. Mitte lõpuni ainult jooksu, vahepeal ka käimist. Nii kui pulss tõuseb 140 peale siis kõnnin kuni 120ni, seejärel uuesti jooks ja kõik kordub samamoodi. Umbes treeningu keskpaigas teen tavalisi ja lihtsaid venitusharjutusi Kadrioru lossi lähedal oleva ühe tamme najal. Siis jooksen edasi. Varsti jõuan koju, dušš, joomiseks vesi, kerge eine. Ja päev algab nagu kohe uuesti. Kuna pealelõunaks on kõik valmis, siis päeva teine pool on puhas lõõgastus.

LAULULAHING

Kas tahate hea kõhutäie naerda? Kui nii, siis soovitan kahtlemata õhtul vaadata Laululahingust ETV bändi etteastet. Laululahing algab kell 21.35 muide. Ma küll 100% kindel pole, aga millegipärast mulle tundub, et see tuleb tore ja huumoriküllane etteaste. Me pole absoluutselt naljategemise peal väljas, aga seda naljakam ma kardan see laks tuleb. Esiteks ilmselt muidugi sellepärast et keegi meist pole ju laulja või pillimees. Teiseks sellepärast et me nii väga püüame õigesti omi asju teha. Kolmandaks sellepärast et midagi läheb niikuinii untsu. Ja see untsuminek saabki olema naljakas.

Aga samas on ka väike, ma ütleksin isegi õhkõrn võimalus et kõik tuleb suurepäraselt välja ja nalja ei saa. Sellisel juhul muidugi saavad meist kõigist kuulsad muusikud, anname aastapärast välja esimese kauamängiva millest kujuneb maailmas tõeline hitt. Ning meid hakkab soojendama Empire of the Sun. Viimane lõik oli ilmekas näide soovideküllasest mõtlemisest, millel pole reaalse eluga mitte mingit pistmist! :)