Otsing sellest blogist

reede, 23. aprill 2010

EUROTRIP JA 52. STOCKHOLMIS!

Möödunud reedel kella 14ks oli enam vähem selge, et taevas ei ole selge - st lende ei toimu, sest tuhk on katnud ühtse kihine Euroopa taeva. Paul Lilje Elionist - kes pidi reedel lendama helistas Marje Jurtshenkole Cannes'i ning pakkus välja variandi - lähme autoga. Tõsi. Meie lennuk pidanuks minema päev hiljem, so siis laupäeval - kuid kuna Nizza lennujaamas tühistati lende üksteise järel ning kolleegid AK uudistest ütlesid, et pilv liigub täpselt me jaoks vales suunas - siis võtsime otsuse vastu - lähme kolmekesi autoga.

Auto ledimine oli seiklus omaette, sest AVIS oli nii kena ning pidas võimalikus pakkuda hinnaks 125 000 krooni ning sedagi ainult Rootsini, sest Saksamaast Poola - Leedu - Eesti suunal liikuda ei lubatud. 125 000 krooni on selgelt palju - aga vedas, Paul sai Hertzist pakkumise, mis oli 1500 EURi kanti. Kella 17:15ks oli meil masin olemas ning kell 17:45 istusime juba ummikus, ninaga Antiibide poole. Selline oli meie koosseis.



Sõitsime korda mööda, 3 tunni kaupa - vahel läks mõni tund kauem. Esmalt siis läbi Prantsusmaa Itaaliasse, sealt edasi Shveits, Austria, Saksamaa. Saksamaalt praamiga Taani, Taanist Rootsi. Peatusime juhi vahetusteks tavaliselt bensujaamades - kus sai ka tankida nii ennast kui autot. Kolmnurkseid võileibu ei taha küll päris hea tükk aega näha... :). Jookidest eelistati põhiliselt kohvi, redbulli ja vett. Midagi väga märkimisväärset meie reisil ei juhtunud. Kõik enam vähem sujus. Rootsis nägime vahepeal õhus lennukeid, kuid need olid ka ilmselt ainsad 2 lennukit, mis laupäevasel päeval Rootsis õhus olid.




Pärast 27 tundi ning ohtraid kiirtee-makse jõudsime Stockholmi. Väsinud nagu koerad. Enne kui reisu alustasime, oli selge, et laupäeva õhtusele laevale ei jõua. 3 tundi või nii häime hiljaks. Kiire õhtusöök ja kõik põõnasid. Selline uni oli, et kuhu õhtul kukkusid - sealt hommikul tõusid. Hommikul tegin treeningu koos Pauliga - see oli selline rahulik 30 minutit ja natukene peale jooksu ümber kvartali. Võib öelda, et Stockholmi maratoni radadel - sest 5. juunil on mul meeldiv võimalus mõõta neid tänavaid ikka oluliselt pikemalt kui sel korral. Aga tore jooks oli ikkagi. Nägime ka väga markantset pilti - mis on saanud jalgrattast - kui sellest on pätid üle käinud.















Siin siis parajasti roolis Marje ehk Murcha ja mina laiutan tagapingil.





Meie sõiduk oli Peugeot 3008 - millega me oma Eurotripi ära tegime. Ma ei saa öelda, et mul oleks sellele sõidukile midagi ette heita, aga ma ei saaks ka öelda, et ma liialt nautisin temaga sõitu. Korralik kesklassi auto ja pidas vapralt valule vastu. Meil oli selline korralduslik pool sõidul - et need kes ei sõitnud, need võisid magada. Ehk siis üks ees pingil ning teine tagapingil. Tagapingil sai peaaegu jala sirgu lasta - aga lepime nii kokku, et ega liialt mugav ka ei olnud. Selline une ja ärkveloleku vaheline olek on pikal sõidul.






Siin aga meie sõiduki ees ja tagavaateid. Kõik pildid autost on tehtud muide sõidu lõpuks. Ja Rootsist kodu poole hakkasime töterdama laevaga pühapäeval 17 paiku. Tallinki peal on ägedad töötajad - igatahes saime seal korralikult sooja toitu süüa, meid juhatati kenasti heasse lauda õhtusöögil ja lisaks oli laeva peal toredaid inimesi - kellaga sai kogemusi vaheteada Euroopast koju jõudmise asjus. Laev oli Tallinnas kell 10. Kell 10:30 olin ma uuesti roolis ning sõitsin Viljandi poole Tööotsijat tegema. Teisipäev läks NATO tippkohtumise tähe all ja nii pea tänaseni välja. Vahepeal on olnud 4 päeva. Kuhu nad jäid? Ma ei oska öelda. Aeg on läinud nagu mõte!

Kokkuvõtteks võib öelda, seltskond oli eeskujulik, samuti meil vedas nagu väikestel seapoegadel. Nii et nuriseda reisi üle ei oleks lihtsalt viisakas. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar