53. ja 54. ETTEVALMISTUS KÕRVEMAAKS JA KÕRVEMAA KEVADJOOKS

Möödunud nädal oli nii kiire, et mul ei olnud peaaegu aega vetsuski käia. Ilge rahmimine. Samas, ma ei saaks öelda, et mulle ei meeldi kui äkiline on... Aga kui ühest küljest on kiire, siis ikka kusagilt käriseb - ja mul kärises natukene treenimise koha pealt, mis on paha. Positiivne on aga ikkagi see, et ühel õhtul kiirusele vaatamata võtsin ma ennast kokku ja jooksin Pirtale ja tagasi - nii umbes 8km otsa, võib olla veidi enam. Aga mitte oluliselt.

Küll oli hea, et ma selle jooksu-otsa ikkagi tegin. Sest täna hommikul kell 10:25 startisin ma Kõrvemaa kevadjooksule, mis on 16 km pikk. Ning kui mul eelmisest nädalast midagi all poleks olnud, siis oleks see jooks läinud kehvemini kui ta läks täna.

Start anti kell 12, enne sain kätte oma stardinumbri mis oli 762 ja läks lahti. Sõber ja treener Priit Ailt startis ka muide 1. reast või kus iganes ta oma 8 numbriga oli - ning lõpetas seekord 6.dana. Õnnitlen! Tubli mees! Meiega oli veel Kadri - kes oli Priidu sõps ja pidi mul silma peal hoidma jooksu ajal - aga kuidagi läks nii, et ma Kadrit ei kohanudki. Kas ta lõpetas must varem või hiljem - ka see on esialgu ebaselge, aga ehk ujub tõde lõpuks pinnale. Nii - aga kõige vahvam oli muidugi asja juures see, et sõber Lauri oli koos oma perega ka jooksma tulnud - ning Lauriga me koos startisimegi, sel lihtsal põhjusel - et Laurigi võttis Kõrvemaad korraliku treeninguna ning ei läinud esikohtade pärast taplema. Kuid kiirem oli ta must küll ning 4 km oli ta läinud :)


Selline on Kõrvemaa jooksu 6s mees, Priit Ailt.















Ja selline oli saladuslikult kadunud Kadri.



Algus oli vist natukene harjumatu - ilmselt natukene alustasin liiga kiiresti, aga 2 km pealt umbes läks rütm paika ja nii ma siis vaikselt lasingi. Laskumistel lasin nö jala sirgu ja kasutasin oma tonnise kehakaalu eelist. Mägedesse kuni 8 km jooksin, sealt edasi kiirkõndisin järsemad mäed, laugemad mäed jooksin. Umbes kusagil 8 km kandis oli mingi joogipunkt või oli see natukene isegi varem? Igal juhul 8 - 9 km peal korraks keha küsis mu käest - "mis kuradi punane spordijook see siis nüüd oli, tahad metsa minna või?" - astusin kehaga dialoogi, vabandasin ning lubasin seda konkreetset jooki rohkem mitte tarbida. Läks õnneks. Number kaks Kõrvemaa metsadesse jäi seekord tegemata ning sain edasi joosta.

Pärast 10 km tekkis mingi kindlam rütm ja vaatamata mägedesse kiirkõndimisele arvan ma, et väga hullusti ei kaotanudki aega - vähemasti olid inimesed kes minuga samas tempos jooksid silmakontakti piires. Vist pole vaja öelda, et kõik Kõrvemaal jooksnud inimesed on minu meelest vahvad. Esiteks, et nad teevad tervisesporti ja teiseks et nad täna nii tublilt jooksid ja võitsid. Sest kaotajaid Kõrvemaal täna polnud ühtegi.
Finish tuli vastu äkiliselt kiiresti. 500 m enne lõppu kõndis mulle vastu Priit Ailt, kes tegi väikese soojendusjooksu - või ma ei tea kuidas seda pärastvõistlust jooksu nimetatakse - lõdvestus äkki? Igal juhul oli südantsoojendav, et ta muretses ja vaatas, kas hoolealune vajab jalgrattakiirabi või ikka veel tatsab omal jalal.

Ma arvan (aga tulemusi praeguse seisuga veel väljas pole), et mu aeg oli kusagil 1h ja 45 min - kui nüüd kiiremaid arvutusi teha, siis peaks see tegema maratoni ajaks alla 5 tunni. Kuid kui natukene lisada siia reaalsustaju, arvaksin ma maratoni tehtavaks 5 tunni ja 15 minutiga. Sellised mõtted tekkisid minus täna.

Minu abikaasa Triin ei saanud seekord kahjuks kaasa tulla, aga ühtlasi tahaksin ma mainida, et ta teeb maailma parimat tuunikala-täistera pastat. Ning küll on hea, kui pärast 16 km, mis minu jaoks on ikkagi üsna pikk trenn, on abikaasa leidnud võimaluse taastav pasta pliidilt mulle taldrikusse tõsta. Aitäh!