48. ja 49: PEAAEGU NAGU TREENINGLAAGER

Eile ja täna olid mul tublid trennipäevad. 48. treening oli rattatrenn koos Priit Ailtiga. Esimene välitrenn sel aastal. Korralikult paika timmitud maanteerattaga, mille eest ma pean Hawaii mehanne tänama. Nii, aga ei saa jooksmine ratta vastu. No ei saa. Jah, jooksmine on läinud toredamaks ja tükati isegi nauditavaks, aga kui Sa oled ikka rattur, siis oled rattur ja punkt. Sõitsime peaaegu kaks tundi. Tund ja nelikümmend kaheksa minutit, nelikümmend üks sekundit kui kristalselt aus olla. Keskmine oli madal, kusagile 23,7 - kuid sõidu esimene pool oli selline tore vastutuul, et puhub kiivri peast ära ning ühtlasi on siin sees ka sõit piki Kadrioru pisikesi teid - kus ilmselt väga kihutada ei ole sügavamat mõtet. Maksimumkiirus 50,8 km/h. Distants 43,13 km. Sõitsime siis Tallinn-Pirita-Merivälja-Presidendimaja-Tammneeme-Tallinn. Kui tagasi keerasime ja tuul hakkas selja tagant puhuma, siis ma parem ei räägi kui hea oli. Mõnus on vestelda rattasõidu ajal - ses osas on see ikka äärmiselt sotsiaalne tegevus. Vahepeal olin lausa unustanud kui hea on maanteerattasõit. Ma olin kohe õnnelik eile oma rattaga. Endorfiinist oli õhk paks.

Täna põrutasime Priiduga taas koos trenni - seda ma räägin, et see on nagu treeninglaager kohe. Sõitsime Mustamäe metsa, sörkisime Vanakani ning seal siis algasid harjutused. Kõigepealt sirgel maastikul sääretõsted, põlvetõsted. Siis mäest alla jooksu harjutused, siis mäest üles jooksuharjutused ja lõpuks jooksmine kausis. Kauss on siis selline asi - et liivapeal jooksed mäest alla ja kohe mäest üles. Sealjuures on äärmiselt oluline selg sirge hoida. Kui sedasi teed - jäksad oluliselt kauem. Ning kui juba mägi läheb hästi raskeks, siis tuleb natukene tihedamalt joosta, kuid tähelapanu tuleb pöörata ka sellele, et jalad natukene nagu põlvetõstet teeksid - või vähemalt et tõstaksid jalga natukene rohkem kui tavaliselt ja selg sirge. Kummaline küll - aga kui tegin kõik õigesti, siis ei väsitanud isegi mägi ära. Enne mäed minu sõbrad küll, jooksmisest kõneledest, ei olnud.

Ma ei tea, kas see eilne jalgrattatrenn andis nii palju positiivseid treeningemotsioone või oli täna ka lihtsalt väga hea jooksupäev - igatahes on väsimuse asemel topeltenergia ja mu niigi suhteliselt hea tuju on veel eriti hea.