Otsing sellest blogist

teisipäev, 4. august 2009

104. TREENING: RATAS LAHTISE JALAGA

Ma väga loodan, et suutsin Teid pealkirjaga praegu intrigeerida. Mida see lahtine jalg siis tähendab?

Tegelikult tähendab see seda, et hea ja kerge on sõita. Natukene nagu tunned ise ka, et jube hästi läheb ja see ainult innustab. Sõitsime Virgoga Piritalt Tammneeme poole ja tagasi. Pirital kogunesid juba kõik Madonna kontserdi külastajad ning see muutis Lauluväljakuni sõitmise suhteliselt aeglaseks, aga sealt edasi läks nagu lepase reega ma ütlen!

Ma natukene kahtlustan, et siin on oma osa ka Virgol, kes pani mu ratta õige positisiooni või passatka paika. Kruttis natukene klotse, mis on kingade all ning ühtlasi vaatas sadula ka üsna tähelepanlikult üle. Teine asi oli see, et ma olin ka hästi puhanud, sest eile tundsin ennast jube väsinuna millegipärast, mistõttu ma trenni ei teinud - treeneri loaga muide! Võimalik ka muidugi, et Elva triatlon andis mingi paugu sisse, mis alles praegu avaldub - raske öelda. Igal juhul oli väga mõnus sõita.

Keskmiseks tuli 28,5 (seal sees on ka tiksumine Lauluväljaku läheduses), mis polnud sugugi paha. Ma usun et korraliku tee peal oli keskmine kusagil üle 30 km/h.

Aa, üks väike ekstsess oli ka. Nimelt praktiliselt tühjal Viimsi teel sõitis meile kõrvale politseiauto ning selles viibivad korralvalgurid käskisid minna rattateele. Kuivõrd meie keskmine kiirus oli 20 km/h, mida me üritasime ka politseinikele öelda, siis küsisime, et kas see on mõistlik? Rattateel nimelt ei tohi ratturi kiirus ületada 20 km/h. Meile anti aga vastuvaidlemist mitte tolereerivas toonis käsk minna rattateele - mida me siis ka tegime.

Nüüd tekkib mul küsimus - kuidas peaks siis üldse jalgrattasporti - ma pean silmas maanterattasporti, kus paljudel ratturitel küünivad kiirused ka 40, 50 km/h harrastama, et ühest küljest mitte rikkuda liikluseeskirju ning teisest küljest ka mitte kujutada ohtu jalakäijatele ja rulluisutajatele, kes samuti rattateel liiguvad? Ma olen kahjuks näinud jalgratturi kokkupõrget jalakäijaga ning uskuge mind, see pole eriti meeldiv pilt kui u 8 aastasel poisikesel kõrvust verd tuleb ning laps valust nutab. Samal ajal tunneb jalgrattur ennast uskumatult räbalalt, nii räbalalt et hakkab peaaaegu et ise nutma... Aga see selleks, kuidas on õige? Selle kavatsen muide välja uurida ning siia blogisse ka kenasti kirja panna!

Aga muidu, eks politseinikud teevad ka ainult oma tööd. Ning ma tahan olla korralik rattur ja tubli liikleja, nii et siin on tegelikult küsimus selles kuidas on õige!
Igal juhul - järgmise treeninguni. Ning kõik, kes praegu Pühajärveks valmistuvad, siis väikese Tommi soovitus on, ärge sel nädalal väga kõvasid trenne tehke :) Mina ei tee.

12 kommentaari:

  1. arvan,et te tegite siiski valesti ja politseinik, kes teid käskis sinna minna,ei ole iial rattaga trenni teinud. kui sõita 35-40 km tunnis ,siis ei ole küll mõistlik sõita kergliiklusteel. kas väike värin ka juba sees? endal on küll juba pisike kartus,kas kõik ikka õnnestub ja kas ei ole ikka suur pähkel katki hammustada. aga jõudu sulle tom veel viimasteks päevadeks.

    VastaKustuta
  2. Huvitav. Vaatasin liikluseeskirja ja liiklusseadust. Ja seal ei olnud jalgrattateel 20km/h piirangust kuskil juttu. 20km/h piirang oli õuealal - sõiduk ei tohi liikuda kiiremini kui jalakäia või siis 20km/h. Aga õuealal on omad märgid. Seega tundub, et rattateel võib seaduse järgi uhada nagu jaksad. Iseasi, et see pole mõistlik.

    velofoorumis on sel teemal mitu teemat olnud ja lahendust nagu polegi. Seaduse ja terve mõistuse nõuete koostäitmiseks tuleb sõita ainult neil teedel, kus rattateed kõrval pole?

    VastaKustuta
  3. Ise olen aeg-ajalt Pirita teel, ja ka Viimsis. Viimsis on vähem inimesi kergliiklusteel liikumas. Samas seda teed läbivad muud teed risti. Nii et trenniks, mida tahetakse ühtlases tempos teha, see kindlasti ei kõlba.

    Mis kiirust puudutab, siis nii mõnigi paneb ka rullidel üle 20 km/h.

    Kui ma ennast vaatan, siis maastikurattal sõidan mööda kergliiklusteid kui võimalik. Seal on siis pidurdamisi ja kiirendusi, mis ka arendavad;) Kui tahan ühtlast uhamist rahus, siis panen mööda Narva maanteed Narva poole jugama ja tulen tagasi sealt, kui isu täis.

    Maanteerattaga võib sõites muidugi nii ebamugavam olla.

    VastaKustuta
  4. Tõesti huvitav.
    Nimelt politsei EI saa käskida sul minemast rattateele (kõnniteele) kui sa väntad nõuetele vastavalt autotee ääres. Kui ma ei eksi, siis tohid sa rattaga sõita kõikide sõiduteede ääres va. kiirtee. ( Ja äärmisest sõiduteejoonest 1 meeter. Kui ma eksin siis parandatagu)
    Ise sõidan rattaga tööle, kusjuures ainuke lõik kus kannatab liigelda enam-vähem ühtlases tempos ja kus pole tottakaid ääriseid ongi Kadriori-Pirita lõik. Ülejäänud 10+ km sõidan ikka sõidutee ääres,
    sest:
    1. Saad sõita enam vähem ühtlase kiirusega
    2. Autojuhid arvestavad sinuga.
    3. Sellest johtuvalt õnnetusse sattumise oht väiksem.

    Turvalist liiklemist

    VastaKustuta
  5. Kes vähegi trenni tahab maanteerattaga teha, siis kõnniteel sõit on välistatud (kui ei ole just soovi kedagi vigaseks sõita).

    VastaKustuta
  6. Riho. Üldiselt sa eksid. Jalgrattaga peab sõitma mööda rattateed või selle puudumisel sõidutee ääres. Jalgrattaga ei tohi sõita kõnniteel(va nooremad kui 10 aastat). Ehk siis seaduse järgi on lugu nii, et rattateel oled kohustatud sõitma ja kõnniteel ei tohi sõita. Iseasi, kui mõistlik see on(seaduse järgi peavad ka 11 aastased lapsed rattaga sõidutee paremas servas sõtima, kui juhtumisi rattatee puudub. Kui mõistlik see tundub?), sest nii kõnni- kui ka rattateed on rõõmsalt ssiblivaid jalutajaid täis ja trenni seal teha on võimatu. Lisaks siis ristuvad teed ja seal olevad kõrged äärekivid.
    Kui tahad maanteerattaga trenni teha, siis pead tegelikult eeskirju rikkuma ja rattateelt kõrvale hoidma.

    VastaKustuta
  7. Tegelikult pole mõtet mu juttu siin puhta kulla pähe uskuda. Lugege ise eeskirju. Vahest on hea mälu värskendada.
    http://www.autonet.ee/liikluseeskiri.php?peatykk=25

    VastaKustuta
  8. LE ütleb, et rattatee olemasolul peab sõitma sellel. Siinsed kommenteerijad ajavad niimönedki segi rattatee ja kõnnitee. Kõnniteel tõepoolest ei tohi sõita ja sinna ei saa ka politsei sind kohustuslikus korras saata, aga rattateele politsei lausa peab su saatma, sest seadus käseb.
    Eks jah maanteerattaga piisaval kiirusel sõites on see rattateel aeglasemate vahel ukerdamine tsipa ebamugav (ja tõttöelda ega neil aeglasematelgi teab mis mugav ole kui kiiremini sõitvad ratturid möödudes pidevalt napikaid teevad), aga seadus on seadus ja tegelikult pole ratturitel enda õigustuseks midagi öelda. Vahel lihtsalt võiks politsei mõista olukorda.

    VastaKustuta
  9. Igasugune hääl on aga kasulik. Riik ja seadused ei ole mõis, mida tuleb vaikides teenida, vaid kui on tekkimas uued huvigrupid (või kui nad on suuremaks kasvanud) ning uued tugevamad subkultuurid, siis tulebki neist märku anda. Nii muutuvad üks kord ka seadused vastavalt kultuurile, nagu pargi murulapp intellektuaalse direktori spa õues, kus vaadatakse, kust lõikama hakatakse, et siis hiljem sinna korralik tee teha;)

    VastaKustuta
  10. Ma kõnnitee all pidasin silmas ka rattateed, mingit vahet pole selles osas, ohtlikud trenni tegemiseks on mõlemad ühtmoodi. Mina siinkohal kavatsen küll seadust ka edasi rikkuda, sest nii saab vähem inimesi vigastada.
    Ise vaatan ausalt öeldes kerge kaastundega neid maanteerattaga trennimehi, kes püüdlikult Tabasalu-Muraste rattateel ukerdavad kepitajate, rullitajate ja muidu jalutajate vahel, et siis Murastest alates maanteel koos autodega tavapäraselt edasi vändata.

    VastaKustuta
  11. "1 m teeservast" reeglit ja 20 km/h piirangut rattateel ei ole olemas! Õuealal on kõikide sõidukite, sh jalgratta maksimaalne lubatud sõidukiirus 20 km/h. Mujal, sh rattateel, kehtib jalgratturile kiiruse piirang 50 km/h asulasisesel teel ja 90 maanteel. 110 on lubatud ainult sõiduautodele ja mootorratastele. Loomulikult peab LE ja liiklusseaduse järgi jalgrattur järgima teel sõites kiiruse piiranguid. Samas! Kui teel on 30 piirang ja kõrval on rattatee, siis rattateel võib sõita kuni 50 km/h, väljaspool asulat kuni 90, sest rattatee on eraldi tee ja seal peaks olema vajadusel ka eraldi kiirust piirav märk.

    Rulluisutajad aga ei tohi üleüldse rattateel sõita, sest LE järgi on nad jalakäijad. Ja LE-sse on auväärt riigikogujad mustvalgelt sisse kirjutanud, et teel (sh rattateel), kus sõidukite (sh jalgrataste) kiirus ületab 20 km/h, peavad nad liikuma TEEPEENRAL! :) Selle puudumisel aga peab kosserdama tee ääre lähedal. Kui on eraldi kõnnitee ja rattatee, siis jalakäijad peavad liikuma kõnniteel. Nt Pirital peaksid rulluisutajad mere pool servas mööda betoonplaate kimama.

    VastaKustuta
  12. Ei peaks ju - Pirta teel on ju ainult poolt teed rattateeks märgitud, teine on ema-lapse märgiga kõnnitee. Või panen mööda? Pead ei anna...

    VastaKustuta