Kell 18 sahisesime seppadega TOPi juurest metsa. Kõigil kepid välkumas ja suud kõrvuni. Seekordne distants - väga raske öelda kui pikk oli. Aga ikka pikk, seda võib öelda küll. Kokku kõndisime 1 tund ja 45 minutit. Pärast saun veel otsa. Igavesti mõnus oli. Kepikõnni tehnikatest nii palju, et need paneme nädalavahetusel ka üles. Meil on Tarmo kaasas, kes teab kepikõnnist nagu Arne Rannamäe välispoliitikast. Igal juhul oskab ta suurepäraselt ära seletada, kuidas ja miks peab liikuma jne.
Ain-Alar teadis igasuguseid metsateid. Nii me siis looklesimegi mööda neid kloostritaguseid metsi, nautisime vestlust ja loodust ja see 1tund ja 45 minti tundusid imelühikestena. Küll aga on üks asi sellise metsaskäigu ja kepikõnni juures ülioluline. Ja see on pulsikell. Pulss ei tohi minna liiga kõrgeks, vaid peab püsima sellises aeroobse koormuse normis - mis laias laastus tähendabki seda, et kõike tuleb teha rahulikult ja sujuvalt. 120, 130 peal on ok. Kui läheb üle 160 siis tuleb aga hoogu maha võtta, see ongi laias laastus nõuanne.
Preaegu on mõnus rammestus ja väss. Seoses sellega ma rohkem momendil ei kirjutagi :)
Ahah, üks asi siiski veel. Panen üles lingi, kus saate vaadata esimest Terevisiooni klippi triatlonist.
kolmapäev, 14. jaanuar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Ohoo, Sul on päris suurelt pöidlahoidjaid :) http://apmaraton.blogspot.com/ Tervitused Äripäevale!
VastaKustuta