3 TREENING: UJUMINE (Tartus)

Enne treeningut on mõistagi lihtne olla ulakas. Viskad nalja ja nii. Pärast treeningut on see ka võimalik, aga enne peab veidi hinge tõmbama. Nüüd aga siis trenni juurde. Kell 1100 kohtume Ain-Alariga Tartu ujulas. Täitsa tore bassein. Muidu 50 m. rajad jooksevad mitte pikkupidi, vaid põiki, nii et parajasti moodustavad 25 meetrised rajad. Õues on külm ja pilves. Ujulas on soe ja sinine. Võimalik et see on prillidest, mis on ka sinised, samas ega erilist vahet ka ei ole.


















Kiire riiete vahetus,punaste komfortujumispükste kumm pingule, sinised prillid ette ja vette.
















Kõigepealt 10x25 m tavalist ujumist, puhkustega otstes. Minu kõige suurem viga seisneb liigses kiirustamises. Veider on see, et sisendan endale vees, et ei kiirusta ja ikka kiirustan! Nii ei tohi. Pulss peab olema madal! Soovitus ka kõigile teistele, kes praegu alustavad. See on mingi rumal alateadlik värk, millest tuleb iga hinna eest hoiduda. Ain-Alar ilmselt pidi seda sel korral vähemalt 10 korda meelde tuletama.

Treeningul aitas meid ka ujumistreener Teet, väga sõbralik ja asjatundlik käpp. Tema peamine nõuanne ujumiseks oli: tuleb leida õige rütm, samuti mitte mingil juhul kiirustada ning veidi küünarnukkist kõverdatuna tuleb tõmmata kätega. (me räägime siin kroolist) U samamoodi nagu paadiga aerutades, lisas Ain-Alar - kui liiga sügavalt tõmbad ei lähe eriti kiiresti edasi. Teet täpsustas veel, et kindlasti tuleb käsi tõmmata lõpuni. Tõmbe lõpus aitab see hingata. Parim rütm krooliks ongi: tõmme parema käega, 3 laksu jalgadega - tõmme vasaku käega, 3 laksu jalgadega. Kindlasti tuleb pärast igat käetõmmet laste endal libiseda. See libisemine ongi tegelikult ujumise võlusõna. Vähemasti mulle tundub nii. Peagi paneme üles ka Ain-Alari nõuanded algajatele ujujatele. Need on väga olulised.



Minu rütm ei ole ikkagi päris paigas ja seepärast proovime lestadega. Lähen kiiremini edasi ning saan keskenduda käte tööle. Mõistlik.

Kokku ujun seekord ühe kilomeetri. Pärast treeningut on küll kerge väsimus, aga ei midagi hullu. Veider ongi see, et kui ujuda või teha trenni rahulikult, siis on väsimus hoopis teistsugune kui n. pärast korvpalli. See on selline rammestus, mõnus surin või magus valu. Ma ei oskagi öelda täpselt, peate ise järele proovima. Siiski, veidi tahan istuda. Kui treening on läbi, näen välja selline: