1. TREENING, UJUMINE

Kohtume Ain-Alariga Kalevis mingi 5 min 18st läbi. Olen veidi närvis. Kergesti ma ei närvitse, liiatigi pole nagu põhjust. Ometi ma tunnen mingit teatavat ärevust ja ma olen isegi enda peale suts pahane. Et selline suur mees ja nüüd niimoodi siin emotsioneerib.

Igal juhul, liigume riietuskatakombidesse ning vahetame riided. Mul on väga šikid 79 kroonised punased ujumispüksid. Panen need pärast pesu jalga ning väänan ninale Ain-Alari ujumisprillid, mis õigupoolest on nüüd minu omad, sest ta kinkis need mulle. Vestleme sundimatult ja heidame nalja. Ilmselt ka Ain-Alar närveerib veidi, paljugi mis - äkki upub kiilakas veel ära - ujuda ta ei pruugi osata. Või ega ma ka täpselt ei tea, mida ta mõtleb.



Mina mõtlen kroolist. Mulle pole krool kunagi liiga palju istunud. Rinnuli meeldib mulle ikka uhkelt rohkem ujuda. Aga just krooli tavaliselt ujutakse triatlonis ja mul pole pääsu. Hüppan basseini madalasse otsa vette. Jahe vesi masseerib üllatavalt sümpaatselt ning tõmbab mind endasse. Algab!

Kõigepealt ujun Ain-Alari soojal kuid kindlal toonil antud käsu kohaselt 50 m. Väike puhkus ja veelkord 3x50 m. Vahepeal olid harjutused - üks käsi ees, siis teine käsi ees. Selle kombo lõpuks ma hakkan veidi väsima. Aga pole midagi, lasen edasi. Pärast igat 50 meetrist otsa oli puhkus. Siis läks vahepeal lugemine sassi - igaluhul neid 50m otsi tundus olevat vähemalt miljon ja kergemaks ei läinud. "Ega see ei ole inimese normaalne liikumise viis" see jäi Ain-Alarist meelde.

Edasi tuleb ujuda 2x75 m. Mäletan, et esimene kord tõmban vett kurku, aga jätkan. Saan mõlemaga hakkama. Tõuseb mingi salapärane toonus. Enam pole nii raske, okei, tunda on, et olen kasutanud lihaseid, mida pole tükk aega kasutanud. Aga ikkagi on kuidagi helgem.

Treening lõppeb 200 m rinnuli või konnaujumisega, mis tuleb mul oluliselt paremini välja kui krool. Isegi Ain-Alar muheleb ja ütleb, et ujud konna ju kiiremini ning vabalt võid triatlonil ka seda ujuda, kui raskeks läheb. Ma targutan midagi vastu, u et, kui ma uppuma hakkan, küllap siis lähen konnale üle ja uurin igaks juhuks vetelpääste olemasolu kohta Pühajärvel. Igal juhul on treening läbi. Mõnus. Keps värsieb all natukene, aga hea on olla. Võidurõõm on päris suur. Igal juhul läks palju paremini kui ma lootsin. 800 meetrit ujusin kokku. Mulle näis see küll rohkem 8 km-na, aga sellegi poolest. Ju siis ikkagi oli 800 meetrit.

Tegime Ain-Alariga ka väikese video kokkuvõtte peale trenni ka, katsun selle homme üles saada - vahetu emotsioon on ikka vahetu emotsioon. Andre aitab. Aitäh.

Ja ongi kõik. Väike soovitus veel söögi osas. Pärast trenni sööge midagi valgurikast, 20 minuti jooksul mõni kohupiim või midagi sellist. Seejärel õhtusöögiks ka valgurikast kraami, hea on n. liha juurviljadega. Süsivesikurikast toitu ärge pruukige, n. pastasid vms. Need tuleks hoida lõunaks. Aga küllap Ain-Alar jagab peagi ka toitumisnõu.