Arvasite, et ma olen püssi põõsasse visanud ja ajan Teile siin naljajuttu et olen haige ja möllud värgid? Tudkit brat! Täna helistasin dr. Paele ja küsisin, et kas olles ära võtnud korralikult Teie poolt väljakirjutatud vastikud antibiootikumid võin ma taas treenima hakata? Arst lubas ja tund ning 45 minutit hiljem olime Triinuga kepingul Kadriorus.
Ain-Alar pani teele kaasa telefoni teel hoiatused, et üle tunni aja ei tohi kepingutada - seetõttu me siis 3 minutit vähem kui tund aega Kadriorus müttasimegi. Vaatasin oma pulsikella ja hoidsin pulsi kogu aeg 120 ja 130 vahel - ainult siis korraks kui mäest üles lasin läks 146 peale, kuid metsaline ka taltus kohe. Mäest üles minnes nägin Indrek Kannikut, jalgpalliklubi FC Toompea 1994 treenerit ja muidu toredat inimest - ta tuli mäest alla, meie panime üles. Lobisema eriti jäänud, ainult tervitasime lõbusalt ja vahetasime paar viisakust sportlikel teemadel. Kahte Jack Russeli terjerit nägime ka ja kuivõrd meil on omal ka sama tõugu koerad, siis oli seegi rõõmus kohtumine.
Siin pildil leiate õhtuse Presidendi lossi. Ilus on ikka küll see loss ja talvine Kadriorg ja meie Eestimaa. Silm puhkab peal.
Jälle on õhtu hoopis mõnusam, kerge rammestus on kontides ja hea meeleolu ajus. Nüüd hakkame sööma (punased läätsed sibula ja tallehakklihaga) ja et toit külmaks ei läheks siis lõpetan. :)
Postitused
Sõita mägisel Otepääl 90km, keskmise kiirusega 30km tunnis on üsna hull plaan treeneri poolt. Pidades silmas hetke vormi, siis sellise treening tempo ja koormusega on keeruline, kui mitte võimatu 8 tunni sisse jõuda.
VastaKustutaSoovitan kevadel tõsiselt mõnda sprindidistantsi proovida, et saaks üldse ettekujutuse ja kaaluks ka olümpiadistantsile ümber orjenteerumist. Poolpika võtaks juba järgmine aasta tõsiselt plaani.
Tänud, sellele vaatamata usun et eesmärgid on realistlikud.
VastaKustuta