Ujumisega on see asi, et vähe ujuda pole mõtet. Sellise tõdemuseni jõudsin täna Kalevis, kui ujuda oli vaja 1, 5 km. Olgu ette ära öeldud, et ujusin kõik nagu kord ja kohus kenasti ära, kuid mitte vastavalt plaanile vaid tegin väikese kõrvalekalde treeningharjutustest. Nimelt oli täna plaanis ujuda paar korda 400m, et harjutada pikemaid distantse järjest. Algselt ma mõtlesin et teen harjutusi 500m ulatuses ja siis proovin 300/300/400 meetrit teha. Aga mulle näis, et äkki ei peaks ujuma sellises järjekorras vaid kõigepealt proovima 400dat ning seejärel siis kaks kolmesajast otsa.
Igal juhul oli esimene 500 meetrit roppraske ja ma mõtlesin, et mingit 400dat ei tule siit parema tahtmise juures ka välja.
Aga tuli ikka küll. Nii kui pikema distantsi peale välja läksin asi paranes.
Ujusin 400 meetrit ära, millest kõige raskemad on tegelikult teise saja esimesed meetrid. Ja tabasin ennast mõttelt, et kui ma juba olen 400ni jõudnud, siis võiks proovida kohe pool kilti. Poole kildi peal mõtisklesin juba, et miks mitte siis lasta 600 ühe soojaga. Ja nii edasi. 900 m peal tundsin, et pool Pühajärve distantsist on ujutud küll, aga samas on 1 km nagu selline maagiline ja ilus number ning väänasin veel 100 m juurde. Seega oligi siis tänases trennis esimene kord, kus ujusin 1000 meetrit järjest. Kõlab natukene nagu Forrest Gump ja tema jooksmine, aga just nii oligi.
Tegelikult andis see tänane ujumistreening lootust, et 1, 9 km on täiesti võimalik korraga läbi ujuda. Ja muidugi andis see juurde enesekindlust ja usku. Homme ma teen väikeseid vahekokkuvõtteid triatlonitreeningutest ja ka muutustest, mis minuga selle käigus toimunud on. Seniks mõnusat õhtut ja unenäguderikast ööd.
kolmapäev, 22. aprill 2009
51 TREENING: RATAS IDAS
Seekordne treening oli koos Priidu ja Oleviga ning kulgesime Tallinnast itta, läbi Viimsi Tammneemesse ja sealt Kelvingisse ja sealt edasi - siis läbi Rohuneeme ja Haabneeme juba tegelikult tagasi. Uskumatuid maju on Eestis ikka uskumatutes kohtades... Eriti jõhker oli minumeelest selline pilt mis avanes kahe õudse tööstushoone vahel. Keegi arendaja oli sinna ehitanud 2 ridaelamu moodi rohelist maja. Vaatega tööstushoonele, kahe tööstushoone vahele... Majad on valmis juba üle aasta, aga mitte keegi ei taha sinna elama minna. Ilmselt maksab üks boks ka miski vahva 2 miljonit või nii. Jube värk!
Aga treeningust ka, sõitsime 2 tundi ratast kokku. Pulss oli kusagil 140 peal keskmiselt, mis ma kardan on veidi palju. Ja kas asi oli selles et tööpäev oli seljataga või selles et ma kihutasin veidi kiiresti Pirtale, et kamraadidega kokku saada, aga treeningu lõpuks olin väsinud nagu süsi. Ma ei tea kui väsinud täpselt süsi on. Aga öeldakse, et olen täitsa süsi - see tähendab seda et oled nii otsas omadega, et ootad pikisilmi millal veered viimase meetri oma trennist. Eile nii oli. Aga sellelele vaatamata oli trenn äge. Endiselt on ratas mõnus ja ootab juba järgmist trenni. Kuigi, täna on hoopis ujumine. Sellest aga juba õhtul.
Aga treeningust ka, sõitsime 2 tundi ratast kokku. Pulss oli kusagil 140 peal keskmiselt, mis ma kardan on veidi palju. Ja kas asi oli selles et tööpäev oli seljataga või selles et ma kihutasin veidi kiiresti Pirtale, et kamraadidega kokku saada, aga treeningu lõpuks olin väsinud nagu süsi. Ma ei tea kui väsinud täpselt süsi on. Aga öeldakse, et olen täitsa süsi - see tähendab seda et oled nii otsas omadega, et ootad pikisilmi millal veered viimase meetri oma trennist. Eile nii oli. Aga sellelele vaatamata oli trenn äge. Endiselt on ratas mõnus ja ootab juba järgmist trenni. Kuigi, täna on hoopis ujumine. Sellest aga juba õhtul.
pühapäev, 19. aprill 2009
50 TREENING: KAHEKAS RATAST EHK 45 KM
Pühapäeva hommikul kell 9 ei liigu linnas palju inimesi. On mõned autod, mõned jalakäijad ja mõned ratturid. Täna hommikul olin mina üks neist rattureist. Plaan oli sõita peaeagu Suurupisse. Üsna ambitsioonikas plaan sealjuures ja et seekord saateautot ei olnud, siis ühtlasi ka tuli sõita tagasi.
Päris Suurupini ei jõudnudki, aga palju puudu ka ei jäänud. Igal juhul oli vahepeal väike põige ilusaid, ja mis seal salata ka koledaid, maju vaatama ning ühtlasi tutvumine Tallinna lähedaste elurajoonidega oli samuti kavas.
Keskmine kiirus oli 22 km/h, sõitsin baigiga, mis tähendab seda, et maanterattaga oleks u 10 km rohkem tulnud. Baik oli mäletatavasti maastikuratas. Kokku võttis treening aega 2 tundi (ratturite keeles, mida ma veel eriti hästi ei oska, tähendab kahekas kahte tundi ja kolmekas kolme tundi).
Aga mõnus on rattaga. Väga väga meeldiv on rattaga sõita. Eriti istub mulle kiire sõit. Kui oled soojalt riides ja natukene olled juba sõitnud, nii et lihas on soe ja puha. Ma ei ole veel kordagi maanterattaga sõitnud, aga see näib mulle veel eriti sünge riistapuu. Nii et saab näha mis sellest rattavaimustusest tuleb, aga praegu mulle tundub küll, et olulisem kui hea auto on tegelikult hea ratas :) Ning Tomm30 kahtlemata seda on!
Päris Suurupini ei jõudnudki, aga palju puudu ka ei jäänud. Igal juhul oli vahepeal väike põige ilusaid, ja mis seal salata ka koledaid, maju vaatama ning ühtlasi tutvumine Tallinna lähedaste elurajoonidega oli samuti kavas.
Keskmine kiirus oli 22 km/h, sõitsin baigiga, mis tähendab seda, et maanterattaga oleks u 10 km rohkem tulnud. Baik oli mäletatavasti maastikuratas. Kokku võttis treening aega 2 tundi (ratturite keeles, mida ma veel eriti hästi ei oska, tähendab kahekas kahte tundi ja kolmekas kolme tundi).
Aga mõnus on rattaga. Väga väga meeldiv on rattaga sõita. Eriti istub mulle kiire sõit. Kui oled soojalt riides ja natukene olled juba sõitnud, nii et lihas on soe ja puha. Ma ei ole veel kordagi maanterattaga sõitnud, aga see näib mulle veel eriti sünge riistapuu. Nii et saab näha mis sellest rattavaimustusest tuleb, aga praegu mulle tundub küll, et olulisem kui hea auto on tegelikult hea ratas :) Ning Tomm30 kahtlemata seda on!
neljapäev, 16. aprill 2009
49 TREENING: SEIKLUSED PIRITAL JALGRATTAGA
Päike säras taevas, ilm oli karge, aga mitte liiga külm. Must ratas sõitis kiiresti, käigud vahetusid sujuvalt vastavalt vajadusele, jalad hoidsid ühtlast rütmi ning kumm nurrus all. Umbes sellisena võiks kirjeldada tänast treeningut koos Ain-Alariga, mille me sooritasime Pirital. Priit ja Endel olid ka meiega, aga nad olid masinaga - mis tähendab seda, et trennitegijaid neist muidugi polnud. Ometi oli neil teine väga oluline roll - nad sõitsid meie kõrval nö saatemasinaga ning filmisid seda mismoodi meie liikusime. See on vajalik selleks, et Terevisiooni triatlonilõiku ilmestada 2 nädala pärast.
Aga treening iseenesest oli äge. Ma olen täiesti sillas sellest rattasõidust kui aus olla. Võistlusmoment on ka - nt kui pühapäevasõitjad väga rahulikult chillivad rattaga, mina trenni teen ja neist mööda kihutan, siis ma ei tea miks, aga mulle see tunne meeldib. Võimalik, et ujulas ma võin sellest unistama jäädagi, et kellestki kiiremini ujuda, siis ratas, mulle näib tuleb mul paremini välja. Ain-Alar Juhanson, mu treener, kipub olema muidugi ka maailma parim triatleedist rattur, aga ikkagi - ratta säherdune meeldimine tuli mulle üllatusena. Võibolla siin on ka väike osa Priidul, kes minu meelest on rattaga isegi veidi lähedasemas suhtes kui oleks normaalne, aga talle võib selle andeks anda, sest see on ka teatud mõttes ta töö. Aga see vend tõesti armastab rattaid.
Nii, aga reedel, homme hommikul kell 8:45 umbes on Terevisiooni saates triatloni lõik, kus me räägime ratta turvavarustusest. Ja isegi kui Sa mitte midagi muud ei kanna, kasuta, siis ma väga julgustaksin Sind kiivriga sõitma. Kiiver näeb muhe välja, aga tal on ka see hea omadus, et võib päästa Su elu siis, kui sa ei oska midagi kartagi...
Aga treening iseenesest oli äge. Ma olen täiesti sillas sellest rattasõidust kui aus olla. Võistlusmoment on ka - nt kui pühapäevasõitjad väga rahulikult chillivad rattaga, mina trenni teen ja neist mööda kihutan, siis ma ei tea miks, aga mulle see tunne meeldib. Võimalik, et ujulas ma võin sellest unistama jäädagi, et kellestki kiiremini ujuda, siis ratas, mulle näib tuleb mul paremini välja. Ain-Alar Juhanson, mu treener, kipub olema muidugi ka maailma parim triatleedist rattur, aga ikkagi - ratta säherdune meeldimine tuli mulle üllatusena. Võibolla siin on ka väike osa Priidul, kes minu meelest on rattaga isegi veidi lähedasemas suhtes kui oleks normaalne, aga talle võib selle andeks anda, sest see on ka teatud mõttes ta töö. Aga see vend tõesti armastab rattaid.
Nii, aga reedel, homme hommikul kell 8:45 umbes on Terevisiooni saates triatloni lõik, kus me räägime ratta turvavarustusest. Ja isegi kui Sa mitte midagi muud ei kanna, kasuta, siis ma väga julgustaksin Sind kiivriga sõitma. Kiiver näeb muhe välja, aga tal on ka see hea omadus, et võib päästa Su elu siis, kui sa ei oska midagi kartagi...
kolmapäev, 15. aprill 2009
48 TREENING: BAIGIGA RATTATEEL
Kõigepealt ma ütlen seda, et mul ei olnud kõige toredam päev täna. Esiteks oli hommikust saati mingil põhjusel kehv tuju, siis ma sain parkimistrahvi - oma lolluse tõttu ning vahetult enne treeningut ei olnud just eriti suur päikesepoiss ma.
Sellegi poolest, kuna Priidu ja Virgoga oli kokkulepitud treening, siis treening toimus nii nagu kokkulepitud ja mingeid allaandmisi üldiselt ei saa teha. Muidu pole mõtet endale eeesmärke seada. Nõnda ma siis lõpetasin varakult õhtusöögi armsate Rakverest külla tulnud sõprade ja kallimaga ning vahetasin riided rattariiete vastu, võtsin oma TOMM30ne (BIKE või baik või maastikuratas) ning siirdusin kokkulepitud kohtumispaika, ühe teatava Paldiski mnt. asuva autopesula juurde.
Seal kohtusin kahe üleni liibuvasse punasesse rattadressi riietatud kiivristatud dzhentelmaniga, kel olid maanterattad (need millega liigub kiiremini edasi). Treening algas, kulges piki rattateid kuni Kakumäeni, seal päris mereni - vaatasime looduskauneid vaateid, nagu n. väga veider klaasmaja jne. Igal juhul palusin ma mitu korda tempot aeglustada, sest 30ga ma ei suuda veel sõita poolteist tundi järgimööda eksole.
Virgo ja Priit kordamööda õpetasid mind, kuidas peab õigeid asendeid hoidma, kuidas põlved peavad otse käima ning kuidas käivad ratturite keelsed viipemärgid, kudias on mõistlik paigaldada sadulat, lenksu, mida jälgida, tuleb olla ettevaatlik kaasliiklejate suhtes, alati kanda kiivrit, kuidas sõita tuules jne jne. Pooled asjad ma mõistagi unustasin ära, sest seda oli lihtsalt ühe korra kohta liiga palju, aga isegi kui pool meelde jäi, siis on seda u poole rohkem kui ma seni teadsin.
Tagasitulles nägime ka ühte juhtunud õnnetust, mis oli päris valus vaadata. Väikesele poisile oli üks suurem rattaga poiss kogemata otsa sõitnud ning laps oli kukkunud ja tal jooksis kõrvast verd. Ma ei pannud kohe tähelegi seda õnnetust, aga Priit märkas, keeras kohe tagasi ning meie Virgoga tegime sama. Laps ootas vanaemaga kiirabi ning noormees kes õnnetult teele jooksnud lapsele oli ette jooksnud nuttis samuti. Lapsel oli selgelt valus ja rattaga vanemal poisil samuti, tal oli rohkem hingeliselt viga - sest see on kujuteldamatult halb tunne ilmselt, kellelegi otsa sõita, nii et keegi väga haiget saab. Pean möönma, et Priit oli väga tubli, rääkis haavata saanud väikemehega natukene juttu ja lohutas, samuti Virgo, kelle sõnul on see et kõrvast tuleb verd tegelikult head märk, sest vähemalt tuleb veri välja ning ei hüübi kusagil ajus vms paigas kus ta ei peaks hüübima. Kuivõrd me midagi otseselt teha rohkem ei saanud ning kaugelt oli märgata juba ka kiirabi, siis lahkusime. Ma väga loodan, et laps saab kenasti terveks, olgugi et tal on ilmselt veel veidi valus ning muhk otsa ees, siis ma usun ja hoian südamest pöialt, et kõik laabub. Ning peagi saab see väikemees taas joosta. Ja kogu see paha õnnetus muutub kaugeks ja uduseks mälestuseks, mis peagi kaob.
Küll aga näitab see kirjeldatud lugu seda, et rattateedel tuleb olla alati ettevaalik, eriti käib see ratturite kohta. Samadel teedel liigub ka inimesi, ja nõrgemal on alati õigus. Vähemalt ma sain aru, et selline on teataval määral ratturite aukoodeks. Ma pean silmas tõeliste ratturite nagu Virgo ja Priit on.
Igal juhul oli see emotsionaalne päev ja emotsionaalne sõit. Praegu, pärast sooja dushshi on surin kontides, koerad numistavad ja Trincu on muutnud kodu vahepeal lilleaiaks. Ma hakkan kohe parkimistrahvi maksma, aga sellele vaatamata on tuju parem ja homne võib vaikselt tulema hakata.
Sellegi poolest, kuna Priidu ja Virgoga oli kokkulepitud treening, siis treening toimus nii nagu kokkulepitud ja mingeid allaandmisi üldiselt ei saa teha. Muidu pole mõtet endale eeesmärke seada. Nõnda ma siis lõpetasin varakult õhtusöögi armsate Rakverest külla tulnud sõprade ja kallimaga ning vahetasin riided rattariiete vastu, võtsin oma TOMM30ne (BIKE või baik või maastikuratas) ning siirdusin kokkulepitud kohtumispaika, ühe teatava Paldiski mnt. asuva autopesula juurde.
Seal kohtusin kahe üleni liibuvasse punasesse rattadressi riietatud kiivristatud dzhentelmaniga, kel olid maanterattad (need millega liigub kiiremini edasi). Treening algas, kulges piki rattateid kuni Kakumäeni, seal päris mereni - vaatasime looduskauneid vaateid, nagu n. väga veider klaasmaja jne. Igal juhul palusin ma mitu korda tempot aeglustada, sest 30ga ma ei suuda veel sõita poolteist tundi järgimööda eksole.
Virgo ja Priit kordamööda õpetasid mind, kuidas peab õigeid asendeid hoidma, kuidas põlved peavad otse käima ning kuidas käivad ratturite keelsed viipemärgid, kudias on mõistlik paigaldada sadulat, lenksu, mida jälgida, tuleb olla ettevaatlik kaasliiklejate suhtes, alati kanda kiivrit, kuidas sõita tuules jne jne. Pooled asjad ma mõistagi unustasin ära, sest seda oli lihtsalt ühe korra kohta liiga palju, aga isegi kui pool meelde jäi, siis on seda u poole rohkem kui ma seni teadsin.
Tagasitulles nägime ka ühte juhtunud õnnetust, mis oli päris valus vaadata. Väikesele poisile oli üks suurem rattaga poiss kogemata otsa sõitnud ning laps oli kukkunud ja tal jooksis kõrvast verd. Ma ei pannud kohe tähelegi seda õnnetust, aga Priit märkas, keeras kohe tagasi ning meie Virgoga tegime sama. Laps ootas vanaemaga kiirabi ning noormees kes õnnetult teele jooksnud lapsele oli ette jooksnud nuttis samuti. Lapsel oli selgelt valus ja rattaga vanemal poisil samuti, tal oli rohkem hingeliselt viga - sest see on kujuteldamatult halb tunne ilmselt, kellelegi otsa sõita, nii et keegi väga haiget saab. Pean möönma, et Priit oli väga tubli, rääkis haavata saanud väikemehega natukene juttu ja lohutas, samuti Virgo, kelle sõnul on see et kõrvast tuleb verd tegelikult head märk, sest vähemalt tuleb veri välja ning ei hüübi kusagil ajus vms paigas kus ta ei peaks hüübima. Kuivõrd me midagi otseselt teha rohkem ei saanud ning kaugelt oli märgata juba ka kiirabi, siis lahkusime. Ma väga loodan, et laps saab kenasti terveks, olgugi et tal on ilmselt veel veidi valus ning muhk otsa ees, siis ma usun ja hoian südamest pöialt, et kõik laabub. Ning peagi saab see väikemees taas joosta. Ja kogu see paha õnnetus muutub kaugeks ja uduseks mälestuseks, mis peagi kaob.
Küll aga näitab see kirjeldatud lugu seda, et rattateedel tuleb olla alati ettevaalik, eriti käib see ratturite kohta. Samadel teedel liigub ka inimesi, ja nõrgemal on alati õigus. Vähemalt ma sain aru, et selline on teataval määral ratturite aukoodeks. Ma pean silmas tõeliste ratturite nagu Virgo ja Priit on.
Igal juhul oli see emotsionaalne päev ja emotsionaalne sõit. Praegu, pärast sooja dushshi on surin kontides, koerad numistavad ja Trincu on muutnud kodu vahepeal lilleaiaks. Ma hakkan kohe parkimistrahvi maksma, aga sellele vaatamata on tuju parem ja homne võib vaikselt tulema hakata.
teisipäev, 14. aprill 2009
47 TREENING: UJUMINE
Teen täna lühidalt. Käisin ujumas. Midagi erilist ei juhtunud, vorm keskmine. Väike väsimus on. Lähen magama. Homme rattaga linnapeale pikemale ringile. Ei uju liiga palju. Jälgin treeningkava. Vaadake palun paremalt - link nädala treeningud võtab mu nädalased trennid kokku. Pühapäeval jooksin ka, aga see polnud mingi õige treening vaid soojendus pigem - ei pidanud õigeks seda trennina kirja panna. Muidu on kõik kenasti. Head ööd.
laupäev, 11. aprill 2009
46 TREENING: TOMM30 IN ACTION
Nagu võibolla mõned ehk mäletavad, kinkisid sõbrad mulle ratta. Ja mitte lihtsalt ratta, vaid väga erilise ratta Tomm30-ne, mida rohkem maailmas pole. Siit siis pisike meenutus, kuidas ratas valmis sai...
Aga mitte seda ei tahtnud ma meelde tuletada. Asi siis selles et käisin esimest korda täna rattaga tõsisemalt trenni tegemas. Ja hea oli et võtsin sellise harjumise aja. Ratas on mul nagu tuline täkk, midagi pole öelda. Ning kui ratsu on tuline, siis tuleb temaga natukene harjuda, et tema saaks ka Sinuga harjuda, eksole. Nõnda me siis täna harjusimegi pikemalt. Sõitsin linnasiseseid tiire ja veidi suurema tiiru ka Kadriorus. Alguses oligi nõnda, et ma kohe eriti ei julenudki ratta seljas püsti tõusta. St tõusin küll, aga vähe harjumatu oli kogu see lugu ja mingit õiget tunnet nagu ka polnud. Siis ma sõitsin u pool tundi ja seejärel proovisin uuesti. Ja aitas. Olime väheke harjunud ja juba tuli see galopp vägagi vahvalt välja. Okei, esimene tiir ei tulnud üle tunni aja, pigem veidikene alla. Aga sellegi poolest. Iga asi tahab natukene harjuda ja järgmine tiir tuleb juba pikem. Lisaks sellele ma loodan, et Itaaliast naasevad ka Kiviküla kanged mehed Ain-Alar ja Priit ning siis saab juba nendega koos mõned uljamad poognad jalgrattastel võtta... Kaunist laupäeva!
Aga mitte seda ei tahtnud ma meelde tuletada. Asi siis selles et käisin esimest korda täna rattaga tõsisemalt trenni tegemas. Ja hea oli et võtsin sellise harjumise aja. Ratas on mul nagu tuline täkk, midagi pole öelda. Ning kui ratsu on tuline, siis tuleb temaga natukene harjuda, et tema saaks ka Sinuga harjuda, eksole. Nõnda me siis täna harjusimegi pikemalt. Sõitsin linnasiseseid tiire ja veidi suurema tiiru ka Kadriorus. Alguses oligi nõnda, et ma kohe eriti ei julenudki ratta seljas püsti tõusta. St tõusin küll, aga vähe harjumatu oli kogu see lugu ja mingit õiget tunnet nagu ka polnud. Siis ma sõitsin u pool tundi ja seejärel proovisin uuesti. Ja aitas. Olime väheke harjunud ja juba tuli see galopp vägagi vahvalt välja. Okei, esimene tiir ei tulnud üle tunni aja, pigem veidikene alla. Aga sellegi poolest. Iga asi tahab natukene harjuda ja järgmine tiir tuleb juba pikem. Lisaks sellele ma loodan, et Itaaliast naasevad ka Kiviküla kanged mehed Ain-Alar ja Priit ning siis saab juba nendega koos mõned uljamad poognad jalgrattastel võtta... Kaunist laupäeva!
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
