Sõbrad ja sõbratarid, põhjus miks ma ei ole siiani kirjutanud peitub peaasjalikult kahes pisikeses nüansis. Esiteks olin komandeeringus Prantsuse vabariigis, Cannes'i linnas. Teiseks - ei olnud paraku võimalik sellest kaunist paigast ära lennata, mistap olime sunnitud kahe sõbraga võtma auto ning tegema piiisikese reisi läbi Euroopa.
Sestap ma kinnitan Teile, juba järgmise nädala teisipäevast hakkavad taas ilmuma korrapärased postitused ning ma plaanin alustada kõigepealt kahest trennist Cannes'is ning ühest treeningust mille just lõpetasime hr. Paul Liljega Stockhlomis. Ja muidugi kirjutan ma ka meie Euroopa road-tripist, ehk kuidas me 27 tunniga sõitsime maha 2500 km.
Moel või teisel on mul väga tõsine võimalus jõuda esmaspäeva hommikuks koju. Ja see on praegu küll väga armas perspektiiv!
pühapäev, 18. aprill 2010
pühapäev, 11. aprill 2010
48. ja 49: PEAAEGU NAGU TREENINGLAAGER
Eile ja täna olid mul tublid trennipäevad. 48. treening oli rattatrenn koos Priit Ailtiga. Esimene välitrenn sel aastal. Korralikult paika timmitud maanteerattaga, mille eest ma pean Hawaii mehanne tänama. Nii, aga ei saa jooksmine ratta vastu. No ei saa. Jah, jooksmine on läinud toredamaks ja tükati isegi nauditavaks, aga kui Sa oled ikka rattur, siis oled rattur ja punkt. Sõitsime peaaegu kaks tundi. Tund ja nelikümmend kaheksa minutit, nelikümmend üks sekundit kui kristalselt aus olla. Keskmine oli madal, kusagile 23,7 - kuid sõidu esimene pool oli selline tore vastutuul, et puhub kiivri peast ära ning ühtlasi on siin sees ka sõit piki Kadrioru pisikesi teid - kus ilmselt väga kihutada ei ole sügavamat mõtet. Maksimumkiirus 50,8 km/h. Distants 43,13 km. Sõitsime siis Tallinn-Pirita-Merivälja-Presidendimaja-Tammneeme-Tallinn. Kui tagasi keerasime ja tuul hakkas selja tagant puhuma, siis ma parem ei räägi kui hea oli. Mõnus on vestelda rattasõidu ajal - ses osas on see ikka äärmiselt sotsiaalne tegevus. Vahepeal olin lausa unustanud kui hea on maanteerattasõit. Ma olin kohe õnnelik eile oma rattaga. Endorfiinist oli õhk paks.
Täna põrutasime Priiduga taas koos trenni - seda ma räägin, et see on nagu treeninglaager kohe. Sõitsime Mustamäe metsa, sörkisime Vanakani ning seal siis algasid harjutused. Kõigepealt sirgel maastikul sääretõsted, põlvetõsted. Siis mäest alla jooksu harjutused, siis mäest üles jooksuharjutused ja lõpuks jooksmine kausis. Kauss on siis selline asi - et liivapeal jooksed mäest alla ja kohe mäest üles. Sealjuures on äärmiselt oluline selg sirge hoida. Kui sedasi teed - jäksad oluliselt kauem. Ning kui juba mägi läheb hästi raskeks, siis tuleb natukene tihedamalt joosta, kuid tähelapanu tuleb pöörata ka sellele, et jalad natukene nagu põlvetõstet teeksid - või vähemalt et tõstaksid jalga natukene rohkem kui tavaliselt ja selg sirge. Kummaline küll - aga kui tegin kõik õigesti, siis ei väsitanud isegi mägi ära. Enne mäed minu sõbrad küll, jooksmisest kõneledest, ei olnud.
Ma ei tea, kas see eilne jalgrattatrenn andis nii palju positiivseid treeningemotsioone või oli täna ka lihtsalt väga hea jooksupäev - igatahes on väsimuse asemel topeltenergia ja mu niigi suhteliselt hea tuju on veel eriti hea.
reede, 9. aprill 2010
47: 11 KM KOOS PEATREENER PRIIT AILTIGA
Eile pärast tööd leidis aset suurejooneline treening koos Priit Ailtiga. Tõsi, esmalt kulgesin ma piki Pirita teed kodust kuni Lillepi ringini üksi. Ma küll märkasin Ailti ja Matit jooksmas ning üritasin neile ka kiiremas tempos järele jõuda. Aga esimesel ringil see kahjuks ei õnnestunud. Tegin mõned harjutused ja venitused ning lonkisin neile vastassuunas vastu. Lõpuks sain nad kätte, ning edasi treenisime siis juba koos Ailti ja Matiga (vabandust kui nimega eksin), kes tegid minu jaoks kiires tempos trenni. Esimesed 300 m oli pagana raske nendega sammu pidada, aga pärast poolt kilomeetrit läks kergemaks. Lillepi ring on ligi 2 km pikk. Lasin selle ringi siis lisaks tavapärasele 9 km otsale.
Priit näeb puhkehetkel välja selline:
Mati treenis võistluseks - seega oli tal hästi kerge treening ning ta keeras pärast Lillepit boksi. Mõtlesin et väänan jube hea nalja oma meelest ja kutsusin Priitu kaasa - et saada mind Kadrioruni ära (Umbes Pirita TOP - Kadriorg), mille peale Ailt ütles, davai, miks mitte. Sealjuures pidi Priit veel Velotrekile tagasi jooksma, sest juhtumisi oli tema masin seal. Hull mees!
Nii, aga tagasi jooksime siis juba rahulikus tempos, vahepeal tegime ka kiirkõndi. Muide mu eelseisvad treeningud näevad ette ka selliseid jookse, kus ongi 7 minutit jooksu, 3 minutit kõndi. Ühtlasi muide tegime Priit Ailtiga eile valmis treeningplaani kuni Vätternrundanini - ja lubage mul öelda, see tuli vägagi võimas ja üsna raske. Aga samas väga individuaalselt mulle sobilik - sest korrigeerisime päris paljud treeninud mu päevakavaga vastavaks. Näiteks kui on ikka raske päev - Tööotsijaga sõit Viljandisse - siis treeningu mõttes on puhkekas - aga muus osas kasutasime ära ikka kõik võimalikud variandid.
Kui trennist koju jõudsin, siis higi jooksis, nagu oleksin dušši all käinud. Aga samas olin enda üle uhke ka. Esiteks, et kestsin kiiremat tempot 2 km päris hästi ja teiseks, et kokku tuli 11 km jooksu. Jah 11 km võib olla väike samm mõnele pikamaajooksjale, aga see oli motiveeriv ja suur samm eile mulle.
Priit näeb puhkehetkel välja selline:
Mati treenis võistluseks - seega oli tal hästi kerge treening ning ta keeras pärast Lillepit boksi. Mõtlesin et väänan jube hea nalja oma meelest ja kutsusin Priitu kaasa - et saada mind Kadrioruni ära (Umbes Pirita TOP - Kadriorg), mille peale Ailt ütles, davai, miks mitte. Sealjuures pidi Priit veel Velotrekile tagasi jooksma, sest juhtumisi oli tema masin seal. Hull mees!
Nii, aga tagasi jooksime siis juba rahulikus tempos, vahepeal tegime ka kiirkõndi. Muide mu eelseisvad treeningud näevad ette ka selliseid jookse, kus ongi 7 minutit jooksu, 3 minutit kõndi. Ühtlasi muide tegime Priit Ailtiga eile valmis treeningplaani kuni Vätternrundanini - ja lubage mul öelda, see tuli vägagi võimas ja üsna raske. Aga samas väga individuaalselt mulle sobilik - sest korrigeerisime päris paljud treeninud mu päevakavaga vastavaks. Näiteks kui on ikka raske päev - Tööotsijaga sõit Viljandisse - siis treeningu mõttes on puhkekas - aga muus osas kasutasime ära ikka kõik võimalikud variandid.
Kui trennist koju jõudsin, siis higi jooksis, nagu oleksin dušši all käinud. Aga samas olin enda üle uhke ka. Esiteks, et kestsin kiiremat tempot 2 km päris hästi ja teiseks, et kokku tuli 11 km jooksu. Jah 11 km võib olla väike samm mõnele pikamaajooksjale, aga see oli motiveeriv ja suur samm eile mulle.
teisipäev, 6. aprill 2010
46: HOMMIKUPOOLIK SPINNINGUS KOOS KOLLEEGIDEGA
Täna hommikul ärkasin kell 7. Kiire hammaste pesu, rattariided trennikotti ja Viru Keskuse poole kadjama, sest just seal MyFitnessis oli kell 8 Spinningutrenn. Kaasasin protsessi ka Marii Karelli - Ringvaate toimetaja, kes pidas väga vapralt vastu. Lisaks spinningule tegime mõned harjutused seljalihastele, aga seda juba siis pärast mõnede mägede võtmist ja nii. Heli usaldasime me Rein Fuksi kätte ning pildi eest kandis hoolt Peeter Tungal. Kõik oli kõige paremas korras.
Nagu ma Mariist aru sain, siis alguses oli tal väga hea meel selle üle, et sadulad olid head - mitte kõvad ja valusad. Kuidas ta ennast treeningu lõpuks tundis - seda saame näha juba sel reedel kella 19-20 vahel Ringvaates. Mul oli jällegi hea meel selle üle, et trenn oli mõnus ja treener Ly Paat hoidis head toonust kogu trenni jooksul.
Üllatavalt palju inimesi oli varase tunni kohta trennis - ikka 10 ligi. Ma arvasin esiti, et oleme Mariiga kahekesi, pluss siis muidugi operaator ja helirežissöör ning treener. Aga rõõmus oli märgata, et inimesed on nõus vara tõusma selle nimel, et korralik trenn lööks kohe päeva vahvasti käima. Ja vahvasti käima päev läheb, isegi sisi kui trenni alguses oled nii unine, et märkad riietusruumis enda ehmatuseks et pooled asjad jäid koju. Aga kui teine pool kaasas on, saab treeningu ju ikkagi ära teha eksole :)
Olen mõelnud ujumisele hommikuti ja siis pärast tööd jooksule ja rattasõidule, kunagi tahaks olla ka nii tubli, et jaksakski sellise rütmiga teha. Ja isegi kui ei jaksa päris nii, siis tasub hommikusi treeninguid igal juhul rohkem teha - sest siis on jõudu rohkem ja päevale paneb treening ikka korraliku krooni pähe ja teeb hea tuju oreooli ümber.
Nii et ma usun et kui meile kolleeg Alar Pajuste masinaga järele tuli, siis ta märkas, et need inimesed kes hommikul läksid trenni ei olnud küll nii heas tujus ja meeldivad kui need, kes pärast treeningut sealt tulid.
Nagu ma Mariist aru sain, siis alguses oli tal väga hea meel selle üle, et sadulad olid head - mitte kõvad ja valusad. Kuidas ta ennast treeningu lõpuks tundis - seda saame näha juba sel reedel kella 19-20 vahel Ringvaates. Mul oli jällegi hea meel selle üle, et trenn oli mõnus ja treener Ly Paat hoidis head toonust kogu trenni jooksul.
Üllatavalt palju inimesi oli varase tunni kohta trennis - ikka 10 ligi. Ma arvasin esiti, et oleme Mariiga kahekesi, pluss siis muidugi operaator ja helirežissöör ning treener. Aga rõõmus oli märgata, et inimesed on nõus vara tõusma selle nimel, et korralik trenn lööks kohe päeva vahvasti käima. Ja vahvasti käima päev läheb, isegi sisi kui trenni alguses oled nii unine, et märkad riietusruumis enda ehmatuseks et pooled asjad jäid koju. Aga kui teine pool kaasas on, saab treeningu ju ikkagi ära teha eksole :)
Olen mõelnud ujumisele hommikuti ja siis pärast tööd jooksule ja rattasõidule, kunagi tahaks olla ka nii tubli, et jaksakski sellise rütmiga teha. Ja isegi kui ei jaksa päris nii, siis tasub hommikusi treeninguid igal juhul rohkem teha - sest siis on jõudu rohkem ja päevale paneb treening ikka korraliku krooni pähe ja teeb hea tuju oreooli ümber.
Nii et ma usun et kui meile kolleeg Alar Pajuste masinaga järele tuli, siis ta märkas, et need inimesed kes hommikul läksid trenni ei olnud küll nii heas tujus ja meeldivad kui need, kes pärast treeningut sealt tulid.
pühapäev, 4. aprill 2010
45: PAREM KOHE HOMMIKUL KUI KUNAGI HILJEM
Pühapäeva hommik on ju peaaegu alati mõnus moment. Ja väga varakult pühapäeviti ma küll ei poolda treenimist. Siis tasub ikka perega pannkooke võtta ja chillida ja kohvi juua ja niisama laiselda - kui vähegi võimalik.
Kell 12 algas mul täna Vikerraadios koos Vaikoga Keskkütte nimeline saade ja Trincu pidi suhteliselt varakult Laule Tähtedega tegema minema. Kell oli umbes 10:25 ja mulle näis, et see on paras aeg treeninguks. Parem kohe ära teha, kui kusagile pühapäeva peale suvalisse pärastlõunasse ette jätta.
Kiire riietevahetus, Triin tööle ja ise jooksurajale. Lasin suhteliselt rahulikult 7 km joosta piki Pirita teed. Viimasel ajal ongi see millegipärast kujunenud mu põhiliseks jooksupaigaks. Kui ma üksi jooksen, siis kuulan muusikat. Seekord oli Morrissey nii kena ja pakkus mulle muusikalist külakosti kõigi 41 minuti jooksul, mis edasi tagasi Pirita tee läbimiseks läks. Seekord ma alustasin Russalka juurest, sest 12 oli eeter. Tavaliselt tuleb ring suurem. Seda tahtsin veel ka lisada, et soojaga on ikka mõnus joosta. +4 kraadi pole muidugi teab mis soe, aga parem ikka kui miinuskraadid. Mulle meeldib soe, kevad meeldib ka. Väga.
Kell 12 algas mul täna Vikerraadios koos Vaikoga Keskkütte nimeline saade ja Trincu pidi suhteliselt varakult Laule Tähtedega tegema minema. Kell oli umbes 10:25 ja mulle näis, et see on paras aeg treeninguks. Parem kohe ära teha, kui kusagile pühapäeva peale suvalisse pärastlõunasse ette jätta.
Kiire riietevahetus, Triin tööle ja ise jooksurajale. Lasin suhteliselt rahulikult 7 km joosta piki Pirita teed. Viimasel ajal ongi see millegipärast kujunenud mu põhiliseks jooksupaigaks. Kui ma üksi jooksen, siis kuulan muusikat. Seekord oli Morrissey nii kena ja pakkus mulle muusikalist külakosti kõigi 41 minuti jooksul, mis edasi tagasi Pirita tee läbimiseks läks. Seekord ma alustasin Russalka juurest, sest 12 oli eeter. Tavaliselt tuleb ring suurem. Seda tahtsin veel ka lisada, et soojaga on ikka mõnus joosta. +4 kraadi pole muidugi teab mis soe, aga parem ikka kui miinuskraadid. Mulle meeldib soe, kevad meeldib ka. Väga.
reede, 2. aprill 2010
44: MÕNUS PÜHADEAEGNE SPINN TRINCUGA
Ma pole nüüd ikka väga pikalt oma abikaasaga koos trenni teinud, kuni tänaseni. Seadsime suhteliselt varasel tunnil, sest kell 13:00 on suhteliselt vara sellise reedese vaba päeva jaoks, oma sammud Viru keskuse MyFitnessi, kus teatavasti on väga head ja mõnusad spinningud. Ei pidanud pettuma seegi kord. Kuidagi väga kerge ja sujuv oli tänane trenn küll ja korraliku koormuse andis, aga hea kerge oli olla. Kas oli tingitud sellest et pikka tööpäeva polnud seljataga või millestki muust - mõnus oli.
Üks mõte, mis mul tekkis selle spinnigu ajal oli see, et õige positsioon on hästi oluline spinningu puhul. Ja kui treeningu alguses tundub, et positsioon pole päris õige, tuleb ratta seljast maha tulla ning positsioon paika seada, sadul võiks olla puusa kõrgusel - kuid nii, et kui sadulasse istud ja jala sirgeks lükkad siis päris sirgeks jalg ei lähe, vaid jääb veidi põlvest kõverdatuks maksimaalses väljasirutus asendis. Aga tõepoolest veidi - see on siis hästi vähe tunde järgi. Teine asi mida tuleb jälgida on see, et jalad ei vänderdaks kahele poole, vaid põlved oleksid võimalikult koos. Ja kui neid väikesi nõuandeid jälgida, on juba kenasti.
Meil oli mõnus ja lõõgastav treening, mis andis terveks päevas vahva enesetunde.
Üks mõte, mis mul tekkis selle spinnigu ajal oli see, et õige positsioon on hästi oluline spinningu puhul. Ja kui treeningu alguses tundub, et positsioon pole päris õige, tuleb ratta seljast maha tulla ning positsioon paika seada, sadul võiks olla puusa kõrgusel - kuid nii, et kui sadulasse istud ja jala sirgeks lükkad siis päris sirgeks jalg ei lähe, vaid jääb veidi põlvest kõverdatuks maksimaalses väljasirutus asendis. Aga tõepoolest veidi - see on siis hästi vähe tunde järgi. Teine asi mida tuleb jälgida on see, et jalad ei vänderdaks kahele poole, vaid põlved oleksid võimalikult koos. Ja kui neid väikesi nõuandeid jälgida, on juba kenasti.
Meil oli mõnus ja lõõgastav treening, mis andis terveks päevas vahva enesetunde.
neljapäev, 1. aprill 2010
42, 43: RÄIGET TAHTEJÕUDU NÕUDVAD TREENINGUD
Arvasite juba et ma rohkem trenni ei teegi? Vale vastus. Teen küll. Vahepeal oli lihtsalt nii kiire periood, et mul oli sisuliselt kaks varianti, kas teha trenni või kirjutada blogi. Valisin trenni.
42. treening oli teisipäeval, pärast Andres Mustoneni Tähelaeva salvestust. Ma ei tea kuivõrd kõik lugejad on kursis televisiooni spetsiifikaga. Ilmselt see on muidugi iga saatejuhi ja inimese puhul ka erinev. Aga minu jaoks on selline suurem otsesaate režiimis salvestus alati üsna võimas kogemus. Eriti kui külaline on ühelt poolt särav ja karismaatiline, aga teisalt ka nõudlik inimene. Mulle meeldib oma saateid korralikult ettevalmistada, et salvestus sujuks võimalikult hästi. Salvestus kui selline on aga kummaline nähtus - sest kui Sa ikka üritada kõigest hingest head saadet teha - siis energiat läheb kõvasti. Nimetatud Tähelaevaga läks energiat nii kõvasti, et kui istusin õhtul kodus tugitooli, siis enne poolt tundi ma ei saanud lihtsalt püsti. Vaimne ja emotsionaalne pinge oli nii suur ja motivatsiooni trenni minna oli praktiliselt võimatu leida. Sellist enesetunnet ei ole n. pärast triatlonivõistlust - et ei suuda püsti tõusta, aga vahel pärast mõnda saadet olen seda enne ka kogenud. Lihtsalt sa paned kõik endast ära - nii et sisse ei jää ei vaimses ega füüsilises plaanis midagi alles.
Nii, aga see selleks. Ma siiski sain sealt tugitoolist püsti. Vihaga panin selga trenniriided ja läksin jõusaali. Väntasin esmalt 20 minutit saadet, lugedes ühte Vana-Roomast pajatavat raamatut. Misjärel tegin 25 minutit kangi ja hantlite harjutusi (ilma raamatuta). Kokku 45 minutiline trenn.
Spordil on kummaline omadus. Ta taastab vaimu. Vähemasti mulle nii näib. Pärast seda 45 minutilist sporti ma olin ilmselt paremas vormis kui enne trenni. Ja ma niivõrd ei räägigi siin füüsisest, kui vaimsest. Muidugi olin ma väheke uhke ka, et suutsin ikkagi treeningu ära teha. Aga nii suurt blokki enne trenni pole mul vist siiani olnudki. See oli tõeline eneseületus.
43. treening oli lihtsam, aga mitte väga palju. Selle tegin ma eile pärast Tööotsija salvestust Pirital. Muide, salvestuse käigus tegin ma esimesed rattatiirud ka ja oi kui armas on jalgrattasõit. Kui me siin ikkagi spordist räägime, siis jooksime on tore, kohati isegi nauditav, aga jalgrattasõit on nagu puhkus. On ikka mõnus tunne küll, kui asfalt on kohati peaaegu kuiv ja kumm suriseb piki teed....
Otsisime Hawaii Expressi jalgrattamehhaanikut. Leidsime muidugi ka. Ja kuna mul olid trenni riided kaasas - siis palusin kolleegidel oma seljakoti telemajja viia ning ise katsin selle maa TOPist telemajani joostes. Selge oli, et see jooksumaa ei tule nii pikk kui tavaliselt, sest distants oli umbes 5 km pikk - otsustasin ma võtta tavalisest sörgist kepsakama tepmo. Ning põrutasin hoogsalt minema. Olin telemajas 32 minutiga, mis tähendab, et ligi 10 km oleksin jooksnud siis tunni ja nelja minutiga. Okei - ilmselt see pole päris 5 km - vaid umbes 4.8 - 4.9 km. Aga ikkagi - selge on see, et sellise tempoga ma 42 km ei kesta. Seega siis neli ja pool tundi on ebareaalne. Viis ja pool tundi maratoni ajaks - ilmselt reaalne. Harjutan edasi.
42. treening oli teisipäeval, pärast Andres Mustoneni Tähelaeva salvestust. Ma ei tea kuivõrd kõik lugejad on kursis televisiooni spetsiifikaga. Ilmselt see on muidugi iga saatejuhi ja inimese puhul ka erinev. Aga minu jaoks on selline suurem otsesaate režiimis salvestus alati üsna võimas kogemus. Eriti kui külaline on ühelt poolt särav ja karismaatiline, aga teisalt ka nõudlik inimene. Mulle meeldib oma saateid korralikult ettevalmistada, et salvestus sujuks võimalikult hästi. Salvestus kui selline on aga kummaline nähtus - sest kui Sa ikka üritada kõigest hingest head saadet teha - siis energiat läheb kõvasti. Nimetatud Tähelaevaga läks energiat nii kõvasti, et kui istusin õhtul kodus tugitooli, siis enne poolt tundi ma ei saanud lihtsalt püsti. Vaimne ja emotsionaalne pinge oli nii suur ja motivatsiooni trenni minna oli praktiliselt võimatu leida. Sellist enesetunnet ei ole n. pärast triatlonivõistlust - et ei suuda püsti tõusta, aga vahel pärast mõnda saadet olen seda enne ka kogenud. Lihtsalt sa paned kõik endast ära - nii et sisse ei jää ei vaimses ega füüsilises plaanis midagi alles.
Nii, aga see selleks. Ma siiski sain sealt tugitoolist püsti. Vihaga panin selga trenniriided ja läksin jõusaali. Väntasin esmalt 20 minutit saadet, lugedes ühte Vana-Roomast pajatavat raamatut. Misjärel tegin 25 minutit kangi ja hantlite harjutusi (ilma raamatuta). Kokku 45 minutiline trenn.
Spordil on kummaline omadus. Ta taastab vaimu. Vähemasti mulle nii näib. Pärast seda 45 minutilist sporti ma olin ilmselt paremas vormis kui enne trenni. Ja ma niivõrd ei räägigi siin füüsisest, kui vaimsest. Muidugi olin ma väheke uhke ka, et suutsin ikkagi treeningu ära teha. Aga nii suurt blokki enne trenni pole mul vist siiani olnudki. See oli tõeline eneseületus.
43. treening oli lihtsam, aga mitte väga palju. Selle tegin ma eile pärast Tööotsija salvestust Pirital. Muide, salvestuse käigus tegin ma esimesed rattatiirud ka ja oi kui armas on jalgrattasõit. Kui me siin ikkagi spordist räägime, siis jooksime on tore, kohati isegi nauditav, aga jalgrattasõit on nagu puhkus. On ikka mõnus tunne küll, kui asfalt on kohati peaaegu kuiv ja kumm suriseb piki teed....
Otsisime Hawaii Expressi jalgrattamehhaanikut. Leidsime muidugi ka. Ja kuna mul olid trenni riided kaasas - siis palusin kolleegidel oma seljakoti telemajja viia ning ise katsin selle maa TOPist telemajani joostes. Selge oli, et see jooksumaa ei tule nii pikk kui tavaliselt, sest distants oli umbes 5 km pikk - otsustasin ma võtta tavalisest sörgist kepsakama tepmo. Ning põrutasin hoogsalt minema. Olin telemajas 32 minutiga, mis tähendab, et ligi 10 km oleksin jooksnud siis tunni ja nelja minutiga. Okei - ilmselt see pole päris 5 km - vaid umbes 4.8 - 4.9 km. Aga ikkagi - selge on see, et sellise tempoga ma 42 km ei kesta. Seega siis neli ja pool tundi on ebareaalne. Viis ja pool tundi maratoni ajaks - ilmselt reaalne. Harjutan edasi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
