Eile õhtul oli mul rõõm esimest korda ujuda 1, 9 km - see on siis täpselt nii palju kui triatlonil tuleb läbida. Ma ei ujunud seda kõike järjest, vahepeal puhkasin, kuid distants oli säherdune. Väga raske ei olnud - väga pikalt ka ei läinud - kokku oli treening koos puhkustega u poolteist tundi. Ilmselt oleks mahtunud ilma puhkusteta tunni sisse, aga ma ei hakanud esimesel korral isegi mitte proovima - et mitte ennast kohe ribadeks tõmmata. Harjutusi ujusin ning vahepeal ka veidi konna - nii et kogu treening ei olnud sugugi mitte krool.
Tegelikult on ujumisega nii, et peab ujuma mu meelest vähemalt 2x nädalas, et veetunne ära ei läheks. N. ujujad teevad isegi pärast jõusaalitreeningut paar otsa ujumist - et justnimelt see veetunne oleks sees. Kui 2 ujumistrenni on nädalas, siis on tulemused ka kohe paremad ja ujumistehnika ilusam. Nii et trenni tuleb teha rohkem, muud moodi arengut pole.
kolmapäev, 20. mai 2009
teisipäev, 19. mai 2009
KUST TULEB SÕNA BOTASED
Kas keegi teab kuidas on eesti keelde tekkinud sõna botased? Olav Osolin teab ning ta oli nii lahke ja jagas seda minuga Facebookis. Siit see tuleb:
Olav Osolin, 18. mai kell 11:31
Ammusel vene ajal tulid importkaubana väga piiratud koguses müügile (enamasti tegelikult ladudesse, kust neid tuttavatele sahkerdati) jalavarjud, mis polnud päris tennised või ketsid, kuid samas mitte ka tavapärased kingad. Tegu oli kummist talla ja kannaosaga nahkkingadega, mis olid jube coolid. Kui sul olid sellised käimad, siis olid kohe üle linna poiss. Kuna need jalavarjud olid toodetud sõbralikus sotsmaas, Tšehhi firmas "Botas", saidki need hüüdnime "botased".
Hiljem hakati sarnaseid kamasse tootma ka Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis, kuid need polnud nii kuulid - pigem nagu Miltonsi teksad, mis olid Lääne teksade hale India koopia. Aastaid hiljem, kui piir lahti läks, hakati juba Soomest ostma Adidasse jms kraami ning kuna soomlased kutsusid neid tossudeks, siis saime ka meie eestikeelse sõna tossud.
Vot niimoodi, kulla, spordisõber. Aeg oleks sul joostes välja mõelda oma sõna! Ära lase lipates ajul puhata!
Olav Osolin, 18. mai kell 11:31
Ammusel vene ajal tulid importkaubana väga piiratud koguses müügile (enamasti tegelikult ladudesse, kust neid tuttavatele sahkerdati) jalavarjud, mis polnud päris tennised või ketsid, kuid samas mitte ka tavapärased kingad. Tegu oli kummist talla ja kannaosaga nahkkingadega, mis olid jube coolid. Kui sul olid sellised käimad, siis olid kohe üle linna poiss. Kuna need jalavarjud olid toodetud sõbralikus sotsmaas, Tšehhi firmas "Botas", saidki need hüüdnime "botased".
Hiljem hakati sarnaseid kamasse tootma ka Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis, kuid need polnud nii kuulid - pigem nagu Miltonsi teksad, mis olid Lääne teksade hale India koopia. Aastaid hiljem, kui piir lahti läks, hakati juba Soomest ostma Adidasse jms kraami ning kuna soomlased kutsusid neid tossudeks, siis saime ka meie eestikeelse sõna tossud.
Vot niimoodi, kulla, spordisõber. Aeg oleks sul joostes välja mõelda oma sõna! Ära lase lipates ajul puhata!
esmaspäev, 18. mai 2009
65 TREENING: TALLINN-TAMMNEEME-TALLINN
Pühapäeval kruiisisime sõbra Hannesega Tammneeme ja tagasi. Mõnus sõit oli. Tammneeme on üks helge paik. Seal on meri ja see on selline vanaaegne kaluriküla, kus on uued majad kõrvuti vanade majadega. Mingi ime läbi pole seda paika suudetud muuta selliseks uuselamurajoonide tallermaaks, kus üks maja on koledam kui teine ja põllupealne on imelikke jurakaid täis ehitatud. Rattaga sõites ongi üks suur pluss see, et näeb palju rohkem kui autoga. Jalgsi käies näeb muidugi veel rohkem, aga kui tihti me ikka n. Tallinnast Tammneeme jalgsi põrutame?
Sõit kulges meil aga nii, et Hannes sõitis Tomm30ga ja mina oma maantekaga. Väga kiiresti me ei sõitnud, aga sugugi ka mitte niisama ei vahtinud ainult maju, vaid ikka sõitsime korralikult. Distansti pikkuseks tuli 40 km, ajaliselt läks tund nelikümmend. Armsalt veider oli see, kui ühel hetkel läks kitsekari üle tee. :) Tallinn on kiviga visata, aga kellelgi on kitsekari siinsamas olemas. Automaatselt muidugi ma mõtlesin kitsejuustule, mida on ülihea süüa veidikene grillitult või siis praetult või ahjus kuumutatult n. omleti sees, mida Triin suurepäraselt oskab teha. Aga kitsi lüpsma me ei läinud ja seega ka kitsejuustu-hõrgutistest tuli suu puhtaks pühhkida.
Sõit kulges meil aga nii, et Hannes sõitis Tomm30ga ja mina oma maantekaga. Väga kiiresti me ei sõitnud, aga sugugi ka mitte niisama ei vahtinud ainult maju, vaid ikka sõitsime korralikult. Distansti pikkuseks tuli 40 km, ajaliselt läks tund nelikümmend. Armsalt veider oli see, kui ühel hetkel läks kitsekari üle tee. :) Tallinn on kiviga visata, aga kellelgi on kitsekari siinsamas olemas. Automaatselt muidugi ma mõtlesin kitsejuustule, mida on ülihea süüa veidikene grillitult või siis praetult või ahjus kuumutatult n. omleti sees, mida Triin suurepäraselt oskab teha. Aga kitsi lüpsma me ei läinud ja seega ka kitsejuustu-hõrgutistest tuli suu puhtaks pühhkida.
pühapäev, 17. mai 2009
64 TREENING: KOSEKLOOSTRIMETSA-JOOKSUMETSA
Jooksutreeningu tegime Estri ja Heikiga tegelikult juba reedel. Miks ma pole varem kirjutanud? Aga sellepärast et reedel käisin peale trenni Trincu, Hannese, Kerli, Estri, Heiki ja Jüriga kinos, eile oli tihe kultuuriprogramm: Türi Lillelaat-No.99/Peavahetus-Eurovisioon. Ja no polnud väga aega...
Nüüd aga treeningust. 30 min jooksu rahuliku tempoga + venitused peale nägi seekord ette minu trenn. Ja kuivõrd Ester ja Heiki olid nii armsad ning otsustasid minuga koos treenida, siis läksid need 30 minutit hiiglama kiiresti. Võiks isegi öelda nagu mõte. Jooksime nii, et saime lobiseda, st sörkisime. Pirita jõeäärne ala on ilus. Hiirekõrvus puud ja põõsad ja vulisev jõgi, üsna hea ümbrus. Päike lõõskas ka üsna soojalt ja see mulle meeldis. Rääkimata seltskonnast, mis oli suurepärane.
Aga mulle näib, et pean tegema pisukese investeeringu ning vaatama omale korralikud botased. Päris äge sõna, kas pole. Tavaliselt kasutatakse toss ju. Aga toss mulle eriti ei meeldi. Seega siis botased. Sellised, millega poleks valus joosta ka asfaldil. sest kui ma ei eksi, siis Pühajärvel eriti liiva või laastpõhjaga rada ei ole. Praegu jooksen ma oma vanade käimadega ning mulle tundub, et nad hakkavad äärest ära lagunema. Ühed botased on mul jooksuks veel, a need on täpselt parajad ja iga kord kui jooksmas nendega käisin, siis olid suurte varvaste all verised triibud - mis ei ole eriti mõnus. Seega nendega pole jooksutrenni mõtet teha. Jooksubotas peab olema 1 nr. suurem kui see, mis Su jalanumber on, sellist nõu on mulle antud. Kui olen jõudnud ostuni, siis kirjutan kriteeriumidest, mille alusel valisin.
Lõpetuseks, nädalavahetus on olnud suurepärane. Reedel oli kinos Inglid ja Deemonid, mis on minu meelest oluliselt parem kui Da Vinci Kood - kui me räägime Dan Browni raamatute ekraniseeringutest... Türi Lillelaat on ilmselt üks kõige ägedamaid kevadsündmusi Eestis, rahvast oli murdu. Seal ma viibisin koos ema ja õega ja meil oli uskumatult meeldiv päeva esimene pool. Päeva teinepool oli ülimalt meeldiv teatriskäik koos Trincuga. Peavahetus on tükk Uusbergidelt, peaosades Priit Võigemasti ja Märt Avandiga. Ekstraklass, ma ütleks. Ja õhtu lõppes Eurovisiooni lõppkontserdiga, kus Sandra ja Urban Symphony sõber Sveni dirigeerimisel saavutasid 6. koha, mis on väga -väga tubli saavutus. Kohe mazhoorselt hea meel on nende pärast.
Mis kõige parem, nädalavahetus pole veel läbi. Täna õhtupoolikul võite kohata punases ratturit - see olen mina, kes teeb oma järjekordset rattaringi :)
Nüüd aga treeningust. 30 min jooksu rahuliku tempoga + venitused peale nägi seekord ette minu trenn. Ja kuivõrd Ester ja Heiki olid nii armsad ning otsustasid minuga koos treenida, siis läksid need 30 minutit hiiglama kiiresti. Võiks isegi öelda nagu mõte. Jooksime nii, et saime lobiseda, st sörkisime. Pirita jõeäärne ala on ilus. Hiirekõrvus puud ja põõsad ja vulisev jõgi, üsna hea ümbrus. Päike lõõskas ka üsna soojalt ja see mulle meeldis. Rääkimata seltskonnast, mis oli suurepärane.
Aga mulle näib, et pean tegema pisukese investeeringu ning vaatama omale korralikud botased. Päris äge sõna, kas pole. Tavaliselt kasutatakse toss ju. Aga toss mulle eriti ei meeldi. Seega siis botased. Sellised, millega poleks valus joosta ka asfaldil. sest kui ma ei eksi, siis Pühajärvel eriti liiva või laastpõhjaga rada ei ole. Praegu jooksen ma oma vanade käimadega ning mulle tundub, et nad hakkavad äärest ära lagunema. Ühed botased on mul jooksuks veel, a need on täpselt parajad ja iga kord kui jooksmas nendega käisin, siis olid suurte varvaste all verised triibud - mis ei ole eriti mõnus. Seega nendega pole jooksutrenni mõtet teha. Jooksubotas peab olema 1 nr. suurem kui see, mis Su jalanumber on, sellist nõu on mulle antud. Kui olen jõudnud ostuni, siis kirjutan kriteeriumidest, mille alusel valisin.
Lõpetuseks, nädalavahetus on olnud suurepärane. Reedel oli kinos Inglid ja Deemonid, mis on minu meelest oluliselt parem kui Da Vinci Kood - kui me räägime Dan Browni raamatute ekraniseeringutest... Türi Lillelaat on ilmselt üks kõige ägedamaid kevadsündmusi Eestis, rahvast oli murdu. Seal ma viibisin koos ema ja õega ja meil oli uskumatult meeldiv päeva esimene pool. Päeva teinepool oli ülimalt meeldiv teatriskäik koos Trincuga. Peavahetus on tükk Uusbergidelt, peaosades Priit Võigemasti ja Märt Avandiga. Ekstraklass, ma ütleks. Ja õhtu lõppes Eurovisiooni lõppkontserdiga, kus Sandra ja Urban Symphony sõber Sveni dirigeerimisel saavutasid 6. koha, mis on väga -väga tubli saavutus. Kohe mazhoorselt hea meel on nende pärast.
Mis kõige parem, nädalavahetus pole veel läbi. Täna õhtupoolikul võite kohata punases ratturit - see olen mina, kes teeb oma järjekordset rattaringi :)
reede, 15. mai 2009
ARZTIL
Käisin kohustuslikus tervisekontrollis Medicoveris, st seda, et mul on korralik tööandja, kes inimese eest hoolt kannab. Üldtulemus oli väga okei. St silmad on natukene kuivavõitu ja peab tilku panema, aga näevad nagu pikksilmad - kaugele ja hästi. Samuti tuleb rattaga sõita rattaprillidega ning korralikud päikeseprillid tuleb ka osta, mitte Hiinas tehtud suitsutatud klaasidega illuminaatorid, nagu mul praegu on. Need võib minema visata - vihjati läbi lillede :)
Aga verd võeti, kaaluti, pikkust ja vererõhku mõõdeti, uriiniproov, südame kardiogramm tehti, vaadati reflekse, kuulati, vaadati lihaseid jne. Ühesõnaga kõike asju.
Triatloni harrastuse uudise peale vaadati mind pika pilguga. Arst ütles, et ujumine on hea - rattaga sõida - aga miks sa jooksma pead? Jooksmine küll ei sobi Sulle. Mis on iseenesest ju õige - sest ega mulle teab mis palju joosta ei meeldi. Aga see selleks. Jooksma ma pean, sest muidu triatloni ei läbi. Nii et ma kavatsen edasi joosta ja tänagi jooksutrenni teha. Kui pikalt ma pärast Pühajärve triatloni jooksen, seda ma lubata ei oska. Aga ratast ja ujumist tahaksin küll edasi treenida. Need mulle kohe istuvad.
Nii, aga siis toidunõuannate kohta. Kõigepealt tuleb hommikust süüa kohe kui tõused. Varakult ja soovitavalt midagi sooja. Mitte võikusid, vaid pigem putru või omletti või muna vms. Muide Trincu sööb n. kohe kui tõuseb - läheb kohe voodist külmkapi kallale ja enne kui silmad lahti teeb, teeb kapiukse lahti! Nii et ma peaksin esimest korda sööma juba kusagil 6 ajal. Aga igal juhul enne 8t, sest magu on esimene organ mis tõuseb :) - siin võib mul olla üks teine teooria, aga ma praegu sellest ei kirjuta... :) :) :)
Nii, õhtul pärast 19t palun mitte eriti süüa võimalusel. Kui just peab, siis on sooviav greipi süüa või keefiri juua. Ühtusöögi võiks enne 19t sisse süüa. Ja üldiselt kartuli asemel riisi - keedetud ning seejärel praetud riisi. Ning sealiha pole tarvis eelistada, selle asemel kõiki muid lihasid soovitati.
Ja mis oli huvitav - kui ma särgi ära võtsin, ütles arst: "No teil pole ju üldse rasva, mis siis et kaalu on palju". Mis oli mõistagi palsam minu kõrvadele. Okei, natukene mul kõhu peal on rasva ka, lepime kokku, et see on tõde. Aga musklit pidi ka olema. Ja mis eriti oluline, muskel kaalub palju. Ilmselt on siinkohal paslik meenutada, et ma olen u 6-7 aastat tegelenud jõusaalitreeninguga. Nõnda et minu normaalkaal võiks olla kusagil 92 - 98 kg piires. Jah, praegu on rohkem, aga küll ta väheneb.
Eelmise tervisekontrolliga võrreldes oli vererõhk vähenenud, mis on hea. Mitmed teised kriitilised näitajad olid ka kolinud normi poole. Nii et võib öelda - treening mõjub inimese tervisenäitajatele hästi. Hea tuju on kohe :)
Aga verd võeti, kaaluti, pikkust ja vererõhku mõõdeti, uriiniproov, südame kardiogramm tehti, vaadati reflekse, kuulati, vaadati lihaseid jne. Ühesõnaga kõike asju.
Triatloni harrastuse uudise peale vaadati mind pika pilguga. Arst ütles, et ujumine on hea - rattaga sõida - aga miks sa jooksma pead? Jooksmine küll ei sobi Sulle. Mis on iseenesest ju õige - sest ega mulle teab mis palju joosta ei meeldi. Aga see selleks. Jooksma ma pean, sest muidu triatloni ei läbi. Nii et ma kavatsen edasi joosta ja tänagi jooksutrenni teha. Kui pikalt ma pärast Pühajärve triatloni jooksen, seda ma lubata ei oska. Aga ratast ja ujumist tahaksin küll edasi treenida. Need mulle kohe istuvad.
Nii, aga siis toidunõuannate kohta. Kõigepealt tuleb hommikust süüa kohe kui tõused. Varakult ja soovitavalt midagi sooja. Mitte võikusid, vaid pigem putru või omletti või muna vms. Muide Trincu sööb n. kohe kui tõuseb - läheb kohe voodist külmkapi kallale ja enne kui silmad lahti teeb, teeb kapiukse lahti! Nii et ma peaksin esimest korda sööma juba kusagil 6 ajal. Aga igal juhul enne 8t, sest magu on esimene organ mis tõuseb :) - siin võib mul olla üks teine teooria, aga ma praegu sellest ei kirjuta... :) :) :)
Nii, õhtul pärast 19t palun mitte eriti süüa võimalusel. Kui just peab, siis on sooviav greipi süüa või keefiri juua. Ühtusöögi võiks enne 19t sisse süüa. Ja üldiselt kartuli asemel riisi - keedetud ning seejärel praetud riisi. Ning sealiha pole tarvis eelistada, selle asemel kõiki muid lihasid soovitati.
Ja mis oli huvitav - kui ma särgi ära võtsin, ütles arst: "No teil pole ju üldse rasva, mis siis et kaalu on palju". Mis oli mõistagi palsam minu kõrvadele. Okei, natukene mul kõhu peal on rasva ka, lepime kokku, et see on tõde. Aga musklit pidi ka olema. Ja mis eriti oluline, muskel kaalub palju. Ilmselt on siinkohal paslik meenutada, et ma olen u 6-7 aastat tegelenud jõusaalitreeninguga. Nõnda et minu normaalkaal võiks olla kusagil 92 - 98 kg piires. Jah, praegu on rohkem, aga küll ta väheneb.
Eelmise tervisekontrolliga võrreldes oli vererõhk vähenenud, mis on hea. Mitmed teised kriitilised näitajad olid ka kolinud normi poole. Nii et võib öelda - treening mõjub inimese tervisenäitajatele hästi. Hea tuju on kohe :)
kolmapäev, 13. mai 2009
63 TREENING: RASKERATAS
Eile peale tööd kimasime Priiduga ratastega Kakumäele. Esimene tund oli täitsa mõnus trenni teha, pooleteise pealt muutus kohutavalt raskeks kõik. Oli see siis konstantne vastutuul või midagi muud, igaljuhul hambad ristis lõpuni - võiks olla selle treeningu koondnimetus.
Selg hakkas imelikult valutama ka u pooleteist tunni pealt. Ilmselt oli asend vale. Pean kontrolli viima ratta ikkagi ja reguleerima ära sadula, klotsid ja paika panema käehoiukoha lenksu küljes, mis mu esimese kukkumisega on paigast veidi nihkunud. Aga kui sirutasin selga 5 min, siis läks kõik korda tagasi.
Pean südamest tänama Priit Salumäed, seda korda ilma mingi huumori või tögamise või irooniata. Sest ilma Priiduta oleks olnud väga väga raske 2 tundi täis saada. Ta innustas ja oli tore sõber. Priit tegi tempot ka lõigusõidus. Lõikude tegemine tähendab mingit vahemikku kiire tempoga. Eile oli selleks tempoks meil 40 ligi kusagil. Aga tõepoolest, treeningus on väga kasulik tugev sõber. Sest vahel on ikka kuradima raske. Eile oli. Samas ega see hala midagi aita. Trenni tuleb teha - ja seda ma ka teen. Kuitahes raske ka pole. Inimene suudab!
Selg hakkas imelikult valutama ka u pooleteist tunni pealt. Ilmselt oli asend vale. Pean kontrolli viima ratta ikkagi ja reguleerima ära sadula, klotsid ja paika panema käehoiukoha lenksu küljes, mis mu esimese kukkumisega on paigast veidi nihkunud. Aga kui sirutasin selga 5 min, siis läks kõik korda tagasi.
Pean südamest tänama Priit Salumäed, seda korda ilma mingi huumori või tögamise või irooniata. Sest ilma Priiduta oleks olnud väga väga raske 2 tundi täis saada. Ta innustas ja oli tore sõber. Priit tegi tempot ka lõigusõidus. Lõikude tegemine tähendab mingit vahemikku kiire tempoga. Eile oli selleks tempoks meil 40 ligi kusagil. Aga tõepoolest, treeningus on väga kasulik tugev sõber. Sest vahel on ikka kuradima raske. Eile oli. Samas ega see hala midagi aita. Trenni tuleb teha - ja seda ma ka teen. Kuitahes raske ka pole. Inimene suudab!
esmaspäev, 11. mai 2009
62 TREENING: TÄNANE TREENING LÄKS AIATAHA
Arvate et mul tulevad alati treeningud kenasti välja? Tühjagi. Täna läks täiesti aia taha mu trenn. Ujusin. Vaja oli 1800 m. Ma tegin 1200 m. Jalad olid nii haiged, et hommikupoole ma ei saanud isegi käia - seda mõistagi tänu jooksutreeningule laupäeval. Õigemini harjutustele, mis siiamaani mõjuvad. Ja üleüldse, kui Triin poleks peale käinud, siis ma poleks trenni üldse läinud. Laiskus!
Hommikupoolikul sain puugisüsti ka - vaktsiini siis, et puukentsefaliit ei tikuks ligi kui mõni puuk isegi kipub. Ja ma ei tea. Kas see oli sellest süstist, laupäevasest trennist, minu treeningdistsipliini puudusest või millest. Aga nõrk olin. Ja ei jaksanud trenni lõpuni teha.
Võite mu peale näpuga näidata ja naerda!
Olen täna pehmo!
Hommikupoolikul sain puugisüsti ka - vaktsiini siis, et puukentsefaliit ei tikuks ligi kui mõni puuk isegi kipub. Ja ma ei tea. Kas see oli sellest süstist, laupäevasest trennist, minu treeningdistsipliini puudusest või millest. Aga nõrk olin. Ja ei jaksanud trenni lõpuni teha.
Võite mu peale näpuga näidata ja naerda!
Olen täna pehmo!
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
