Ain-Alar teatavasti käskis teha harjutusi sabale - ehk siis seljale ja kõhule. Peakski siis 2 korda nädalas vähemalt tegema selliseid harjutusi mis on mõeldud selja ja kõhulihastele. Kuivõrd neid on vähe keeruline kirjeldada, siis teen neist klipi ja panen siia üles - nii on kõigil lihtsam aru saada. Aga põhimõtteliselt on 3 harjutust seljale ja 3 harjutust kõhule - ning neid tuleb teha ettevaatlikult, mitte liiga ennast murdes ja väänates. Sest mis on lubatud fakiirile või kondiväänajale, pole teatavasti lubatud Tommile.
Need harjutused ei võta eriti pikalt aega, aga treenivad nad siis lihaseid, mille olemasolust muidu meil aimugi pole. Tegelikult on neid harjutusi täitsa mõistlik teha ka hommikuvõimlemise tarbeks. Aga kui paljud meist siis ikka hommikuti võimelda viitsivad? Tublimad muidugi viitsivad, heaks abimeheks on siinkohal Terevisioon, kus kell 6:57 on igal argihommikul hommikuvõimlemine. :)
Nüüd aga Midsomeri Mõrvad ja ETV1!
pühapäev, 8. veebruar 2009
ISADE MAA
Alustasin uut raamatut - August Gailiti "Isade maa". Hea lugemine. Vabadussõjast pole meil teatavasti liiga palju raamatuid kirjutatud, mõned on mul tänaseks läbi loetud. Üldse on mul teatav selline Vabadussõa, Eesti vabariigi sünni ja teise maailma sõja huvi eestlaste kontekstis - laiemalt siis Eesti ajaloo huvi.
Iga kord kui ma mõtlen nende poiste ja meeste peale, kes 90 aastat tagasi võtsid kätte relvad, juhul kui juhtus olema - kui polnud siis teravama noa, ja astusid Eesti nimel lahingusse, tunnen ma teatud aukartust ja samas ka heameelt. Natuke hoomamatu tundub see täna isegi. Astuda väga suure vastase vastu, ilma suurema võidulootuseta. Astuda aadete nimel sõtta. Paljudel juhtudel ainult entusiasmi ja unistusega. Unistusega oma riigist...
Kui tihti me täna tegelikult sellele mõtleme? Hindame üldse seda, et elame demokraatlikus ja vabas Eestis. Et meil on oma rahvuslipp, vapp, hümn ja maa? Mida need poisid, kes võitlesid Vabadussõjas arvaksid täna Eestist ja meist? Oleksid nad rahul? Tahaksid nad midagi muuta?
Ja ma ei tea vastust. Ilmselt keegi ei tea. Ma küll aga väga tahaks, et me oskaksime rahvana hoida ühte. Olla üksteisele toeks ja abiks - kui rasked ajad on ees. Ja hinnata seda, mis meil siin head on - kas me seda ka suudame - seda näitab aeg!
(ma ei kuulu ühtegi erakonda, ei kavatse kandideerida valimistel ega muud sellist...)
laupäev, 7. veebruar 2009
14 TREENING: UJUMINE AITAB PINGETEST VABANEMISEKS
Kõigepealt tuleb muidugi selgeks teha see pisikene detail, et tegelikult mul erilisi pingeid ei olnudki eile. Kuigi, nädal varast tõusmist + üsna pikki tööpäevi otsa - see tekitab teatava vaimse väsimuse - hoolimata sellest et mu töö on tegelikult super - aga väsitab ta vahel ikka - nagu ikka töö. Seepärast läksingi ujulasse rõõmuga.
Kava oli selge - nii et midagi keerulist ei olnud. Aga suhteliselt kohe algusest oli ka arusaada, et seekord on inimene väsinud. Tegin kõik samad harjutused mis pidin, täpselt üritasin samamoodi teha nagu eelmine kord - aga sain ise ka aru, et seekord lihtsalt ei ole seda lennukust või kiirust. No lihtsalt vat ei tule nii hästi välja kui eelmine kord. Et mismoodi saab ujumine hästi või halvasti välja tulla? Pean silmas harjutusi ja tõmbeid ja kõike kokku. Ilmselt sellega on nagu korvpallis - vahel läheb vise ja teinepäev ei lähe. Mul oli eile see päev, kus vise ei läinud.
Aga loomulikult tegin korralikult kõik ära, pingutasin ja ujusin - kuni ühel hetkel oligi trenn tehtud.
Ja vat see mis järgnes oligi see pingetest vabanemise hetk, millest ma pealkirjas rääkisin. Käid dušši all ära, vahetad riided ja mis siis juhtub? Energiat on rohkem, tuju on väga hea, väike surin on lihastes ja ees on nädalavahetus - ehk aeg omale ja lähedastele. Mõistagi väikeste treeningute lisaga - aga needki on ju elu osa. Tõesti leian, et treeningud annavad mu elule lisaväärtust ja muudavad mind. Ning see muutus ei ole negatiivses suunas. :)
Kava oli selge - nii et midagi keerulist ei olnud. Aga suhteliselt kohe algusest oli ka arusaada, et seekord on inimene väsinud. Tegin kõik samad harjutused mis pidin, täpselt üritasin samamoodi teha nagu eelmine kord - aga sain ise ka aru, et seekord lihtsalt ei ole seda lennukust või kiirust. No lihtsalt vat ei tule nii hästi välja kui eelmine kord. Et mismoodi saab ujumine hästi või halvasti välja tulla? Pean silmas harjutusi ja tõmbeid ja kõike kokku. Ilmselt sellega on nagu korvpallis - vahel läheb vise ja teinepäev ei lähe. Mul oli eile see päev, kus vise ei läinud.
Aga loomulikult tegin korralikult kõik ära, pingutasin ja ujusin - kuni ühel hetkel oligi trenn tehtud.
Ja vat see mis järgnes oligi see pingetest vabanemise hetk, millest ma pealkirjas rääkisin. Käid dušši all ära, vahetad riided ja mis siis juhtub? Energiat on rohkem, tuju on väga hea, väike surin on lihastes ja ees on nädalavahetus - ehk aeg omale ja lähedastele. Mõistagi väikeste treeningute lisaga - aga needki on ju elu osa. Tõesti leian, et treeningud annavad mu elule lisaväärtust ja muudavad mind. Ning see muutus ei ole negatiivses suunas. :)
reede, 6. veebruar 2009
EILE OLI KÕRVATREENING
Et kuidas on võimalik kõrvu treenida? Tuleb lihtsalt minna Estonia kontsertsaali ning kuulata väga head muusikat. Eile nii minuga juhtus. Käisin kuulamas barokkmuusikat Magnum Hortus Musicuse esituses. Andres Mustonen oli kuidagi eriti vahvas hoos! (pilt on võetud Eesti kontserdi kodulehelt). 
Mängiti baroki kõrgajastu heliloojaid, Brade'i, Praetoriust, Scheidti, Scheini ja Hume'i. Kusjuures Tobias Hume oli eriti äge. Mulle vähemalt tundus et see oli Hume'i lugu, selline kerge ja natuke bravuurikas sõduri lugu. Ohh, väga väga meeldis. Barokk üldse kuidagi väga istub mulle - eriti heas esituses, nii et kuna veel on paar päeva jäänud Barokkmuusika festivali, siis kindlasti soovitan külastada kontserte.
Mängiti baroki kõrgajastu heliloojaid, Brade'i, Praetoriust, Scheidti, Scheini ja Hume'i. Kusjuures Tobias Hume oli eriti äge. Mulle vähemalt tundus et see oli Hume'i lugu, selline kerge ja natuke bravuurikas sõduri lugu. Ohh, väga väga meeldis. Barokk üldse kuidagi väga istub mulle - eriti heas esituses, nii et kuna veel on paar päeva jäänud Barokkmuusika festivali, siis kindlasti soovitan külastada kontserte.
kolmapäev, 4. veebruar 2009
13 TREENING: KAS KURADITOSIN MUUTIS TREENINGU OHTLIKUKS?
Treening toimus Kalevi ujulas. Kõik oli pime ja hirmuäratav kui sisse astusin - ühtegi inimest ei olnud, ainult veejumal Poseidon vahtis mõtlikult basseini kaldal, sülitas vette ja vaatas kui kaugele süljelärakas lendab. Läksin kohe Poseidoni juurde ja ütlesin: "Mida Sa isake ilastad siin? Saan aru küll, et Poseidon oled, aga ega sedasi või siin vett reostada..." Poseidon ei vastanud midagi, ainult mürahtas korra ja istus edasi ise kolmhargiga kaenlaalust sügades.
See ei ole õige asi, mõtlesin mina. Ja siis voolas Poseidonil pisar üle palge. Selge see, et asi oli hull. Ja siis tuli nagu paisu tagant,
"Ehh, Tommike Tommike - paha lugu! Otsustasin hakata jooksmas käima, aga Hades ja Ares pistsid narrima - ütlesid et ma olen paks habemik ja mul on kolmhark ja see takerdub habemesse ja ma kukun maha, siis kui jooksen. Ja nad ütlesid et ma olen aeglane ja ei saa iialgi jooksmisega hakkama, minu koht olevat vees ja ärgu ma üldse veest välja tulgu!" Seda öelnud, ei suutnud Poseidon enam sõnu lausesse seada ja nuttis mu õlal nii, et mu punased ujumispüksid olid hetkega märjad ja suured veeojad valgusid Kalevi ujulas mõlemalt poolt naiste ja meeste riietusruumi.
"Oi Poseidon, Poseidonike, merede hirm! Egas Hadese ja Arese juttu ei maksa tõsiselt võtta. Sa saa sellest parem innustust. Ja kui oled otsustanud et tahad joosta, siis joosta Sa ka suudad. Hea ujuja Sa juba oled. Lase ma ujun oma treeningu ära ja siis ma aitan Sul järjepeale saada." Nii juhtuski - ujusin oma trenni - 1 km harjutusi ja ujumist ära ning pärast viisin Poseidoni Kalevi taha Mere pst. parki jooksma - ja ennäe imet. Poseidon jooksis nagu Justin Gatlin. Kiiresti ja vahvasti ja mida rohkem ta jooksis, seda rohkem see talle meeldis. Teisedki jumalad tulid seda imet vaatama. Tuli Zeus ja näpistas heatujuliselt Aphroditet tagumikust, mille peale Hera talle korraliku võmmu kuklasse andis. Kõige viimasena tuli võidujumalanna Nike ning ütles: "Mu kallis Poseidon, kingin Sulle Sinu tubliduse märgiks suudluse, et vaatamata Hadese ja Arese sõnadele Sa alla ei andnud ning edasi treenisid." Selle peale suuldes Nike Poseidonit ning korraks läks kogu Mere pst. park valgeks.
Võidujumalanna Nike suudlus Teile kõigile sõbrad, kui suudab jumal, suudab ka inimene!
See ei ole õige asi, mõtlesin mina. Ja siis voolas Poseidonil pisar üle palge. Selge see, et asi oli hull. Ja siis tuli nagu paisu tagant,
"Ehh, Tommike Tommike - paha lugu! Otsustasin hakata jooksmas käima, aga Hades ja Ares pistsid narrima - ütlesid et ma olen paks habemik ja mul on kolmhark ja see takerdub habemesse ja ma kukun maha, siis kui jooksen. Ja nad ütlesid et ma olen aeglane ja ei saa iialgi jooksmisega hakkama, minu koht olevat vees ja ärgu ma üldse veest välja tulgu!" Seda öelnud, ei suutnud Poseidon enam sõnu lausesse seada ja nuttis mu õlal nii, et mu punased ujumispüksid olid hetkega märjad ja suured veeojad valgusid Kalevi ujulas mõlemalt poolt naiste ja meeste riietusruumi.
"Oi Poseidon, Poseidonike, merede hirm! Egas Hadese ja Arese juttu ei maksa tõsiselt võtta. Sa saa sellest parem innustust. Ja kui oled otsustanud et tahad joosta, siis joosta Sa ka suudad. Hea ujuja Sa juba oled. Lase ma ujun oma treeningu ära ja siis ma aitan Sul järjepeale saada." Nii juhtuski - ujusin oma trenni - 1 km harjutusi ja ujumist ära ning pärast viisin Poseidoni Kalevi taha Mere pst. parki jooksma - ja ennäe imet. Poseidon jooksis nagu Justin Gatlin. Kiiresti ja vahvasti ja mida rohkem ta jooksis, seda rohkem see talle meeldis. Teisedki jumalad tulid seda imet vaatama. Tuli Zeus ja näpistas heatujuliselt Aphroditet tagumikust, mille peale Hera talle korraliku võmmu kuklasse andis. Kõige viimasena tuli võidujumalanna Nike ning ütles: "Mu kallis Poseidon, kingin Sulle Sinu tubliduse märgiks suudluse, et vaatamata Hadese ja Arese sõnadele Sa alla ei andnud ning edasi treenisid." Selle peale suuldes Nike Poseidonit ning korraks läks kogu Mere pst. park valgeks.
Võidujumalanna Nike suudlus Teile kõigile sõbrad, kui suudab jumal, suudab ka inimene!
12 TREENING: IKKAGI MINUS OLI ASI - PUKK VÕIB OLLA KA TÄITSA NORMAALNE
Eile õhtul tegin teise puki treeningu (jalgrattas sisetingimustes või ka veloergomeeter). Peaasjalikult tegin seda sellepärast, et ei jõudnud spinningusse, kuhu oli algselt plaan minna, aga töö peksis mind käte ja jalgadega ja seetõttu sain alles 19 ajal tööst jagu. Pikk maadlus oli, aga selle eest produktiivne muidugi ka.
Nii, aga kuidas ma siis üle kavaldasin igavuse ja nüriduse, mis veloergomeetriga kaasneb? Kõigepealt võtsin kaasa hea ajakirja, milleks oli DIGI - see on tehnika ja arvuti ning vidinaajakiri, mida Hendrik Roonemaa veab ja minu meelest on see mõnus lugemine. Lisaks ka hariv. Nii - esimesed pool tundi lugesin seda, siis rohkem ei jaksanud. Ja väntasin u 20 min niisama, kõige raskemaks läkski siis kui 20 min olin niisama vändanud. Siis sai järsku kõrini, aga vaja oli veel vändata - siis ma tegin mõned kõned sõpradele - kuulasin natukene mussi American Gangsteri soundtracki kui täpne olla - ja siis järsku saabuski see hetk kui treening oli tehtud. Mõnus!
Veelkord kordan üle selle, et pulss tuleb hoida 120 ja 130 vahel - ei tohi üle lasta. See on parim treening mida inimene teha võib. Ja lisaks on võrratu järelmaik või tärelaisting, mille selline trening annab. See on lõõgastuslik nauding. Ja pärast trenni - pärast trenni soovitan kindlasti Triinu tehtud loomaliha - kergelt verist :) ja sinna juurde redise, tomati salatit tilliga.... Yeahhhh!
Nii, aga kuidas ma siis üle kavaldasin igavuse ja nüriduse, mis veloergomeetriga kaasneb? Kõigepealt võtsin kaasa hea ajakirja, milleks oli DIGI - see on tehnika ja arvuti ning vidinaajakiri, mida Hendrik Roonemaa veab ja minu meelest on see mõnus lugemine. Lisaks ka hariv. Nii - esimesed pool tundi lugesin seda, siis rohkem ei jaksanud. Ja väntasin u 20 min niisama, kõige raskemaks läkski siis kui 20 min olin niisama vändanud. Siis sai järsku kõrini, aga vaja oli veel vändata - siis ma tegin mõned kõned sõpradele - kuulasin natukene mussi American Gangsteri soundtracki kui täpne olla - ja siis järsku saabuski see hetk kui treening oli tehtud. Mõnus!
Veelkord kordan üle selle, et pulss tuleb hoida 120 ja 130 vahel - ei tohi üle lasta. See on parim treening mida inimene teha võib. Ja lisaks on võrratu järelmaik või tärelaisting, mille selline trening annab. See on lõõgastuslik nauding. Ja pärast trenni - pärast trenni soovitan kindlasti Triinu tehtud loomaliha - kergelt verist :) ja sinna juurde redise, tomati salatit tilliga.... Yeahhhh!
esmaspäev, 2. veebruar 2009
MULLE TUNDUB, ET TÄNA MA EI SPORDI!
Esiteks on ilge väsimus, Terevisioon tekitab seda vahel. Kui on raske päev ja vara tõusnud ja nii. Teine asi on see, et nats pea valutab. Aga seda ikka juhtub. Ja kui päris aus olla, siis ma väheke olen täna ka käinud nii u kokku 5-6 km ja seda polegi üldse nii vähe - nii et mulle meeldib mõelda et ma olen ikkagi veidi täna ka treeninud. Samuti olen ma ilma autota tööl, mis tähendab, et jalgsi kojuminek on ka veel ees. Aga okei tänaseks, väss tapab, lahkun töölt.
Olge vahvad!
Olge vahvad!
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
