29 TREENING: ENESEÜLETUS, MIDA TEISED EI NÄE

Mõtisklesin täna treeningus ühe väikese nüansi üle. Olin ujunud täpselt 1000 m - ujuda jäi veel 100m krooli ja 100m konna. Ja siis ma mõtlesin, et kas kõik need teised inimesed kes ujulas on saavad aru, et tegelikult ma olin täna tubli. Olin tubli sellepärast, et olgugi et ma eriti ei jaksanud trenni minna, ikkagi läksin - ujusin korralikult oma harjutusi ja tegin kõike nii nagu peab ja isegi veidi püüdlikumalt kui peab. Ja siis ma jõudsingi selleni, et teised minu eneseületust ei näe. Neil on kõigil oma väikesed eneseületused mida nad iga päev teevad ning tegelikult on nemad ka väga tublid kui mitte tublimadki veel, sest me ju ei tea kui palju keegi ujus eksole....

Jutu mõte on selles, et päeva lõpuks ongi eneseületus hea sõna - basseinis, jooksurajal, rattaseljas, tööl, kus iganes - ei võistle me mitte teistega, vaid endaga. Me ise oleme enda kõige suuremad liitlased ja kõige suuremad vaenlased. Suurim võit, mida on võimalik saavutada - on alistada ennast. Inimene suudab!

28 TREENING: KÕHU, SELJA, KÜLJE JNE LIHASED, MILLISTE OLEMASOLU OLI SIIANI KÜSITAV...

Mismoodi treenida kõhulihaseid? Neid on mõistlik treenida üldse mitte nii, nagu tavaliselt on harjutud tõstma ülakeha, jalad seotult või tõsta lihtsalt ülakeha jalad kusagil all. Nii nagu jõusaalis tavaliselt tehakse...

Tegelikult on Ain-Alaril selleks puhuks spetsiaalne harjutuste kombo olemas. Ja oi kui veider see on. St võtsin Triinu jooga mati ning selle peal hakkasin tegema harjutusi. Treening ei võtnud eriti aega ning toimus kõik selle ühe ja sama jooga mati peal, aga higi jooksis ojadena. Võiks ju arvata et ilma abivahenditeta ei saagi eriti midagi treenida - kui sa just ei jookse vms. Vastupidi - oled ühe joogamati peal viibutad ennast ja tõstad käsi ja jalgu - tulemus on täiesti tuntav, sest mingi asi kusagil külje peal praegu annab endast tunda - kahtlustan et see on lihas, mille olemasolu ei olnud siiani väga kindel. Seega võib ennast vahel treenida ka väga lihtsalt.

Selliseid kõhu, selja, külje jne lihaseid ei tasuks Ain-Alari sõnul teha liiga tihti - st kindlasti mitte igapäev. Aga üks kuni kaks korda nädalas on täiesti okei. Vähemasti mina tunnen et see treening läks täie ette.. Homme ujun, teisipäeval spinningutan - ja siis vaatame edasi :)

AIN-ALAR ON TRIATLONIMAAILMA ESIKÜLJEL!

Minu treener Ain-Alar käis siin vahepeal San-Diegos, lisaks sellele et ta istub kogu aeg Lanzarottel laagris ja treenib nagu loom. Ja muidugi sellest käigust räägib kogu maailm. Triatlonimaailm vähemalt. Sellist asja pole varem olnud, et mõni Eesti triatleet oleks varem olnud ajakirja Triathlete esikaanel (mis tegelikult on päris suur saavutus - sest see ajakiri on triatloni meeste TIME). Nüüd siis nii on. Ja mul on äärmiselt hea meel et Ain-Alarit maailmas nii kenasti tunnustatakse, sest ta on ise hästi tagasihoidlik inimene. Aga seda suurem on see tunnustus. Ja muidugi, ega ükski prohvet pole kuulus omal maal...

Ja nagu sellest veel vähe oleks, on ta ka Inglismaal triatloniajakirja esikaanele sattunud - seda lugu saad vaadata siit. Nii et midagi pole ölda, treeneriga on mul vedanud!

27 TREENING: UJUMINE PÄRAST TÖÖD ON LÕÕGASTAV

Eile pärast tööd u kell pool kuus läksin ujuma. Ujusin taas km ja pean tunnistama et äärmiselt lõõgastav oli. Ei olnud raske ega midagi. Jah paar otsa tegin liiga kiiresti ja siis pidin veidi rohkem ootama et nägu ei oleks enam punane ja et pulss taastuks, aga muus osas tiptop. Mulle tundub et km läbimine on ka oluliselt kiiremaks muutunud, ilma et ma isegi tegelikult eriti kiirustada tahaks. Aga ehk on siin väikene vormi tõus? Ei tea kah, äkki lihtsalt tundub.

Igal juhul soovitan soojalt pärast pingelist päeva kohe trenni minna. Mitte isegi õhtuni oodata - trenn, söömine ja chillimine - nii on kõige parem minu arvates õhtut veeta, sest siis tundub õhtu veidi pikem ning lisaks sellele on sellisel juhul treening see, mis Su maha laeb ning ujulast võu muust treeninsaalist väljudes oled juba puhanud, heatujuline ja meeldiv kaaslane oma lähedastele inimestele.

26 TREENING: SPINNING

Rõõm on tõdeda, et Spinningu vorm on asunud samuti paranemise teele. Et kuidas ma seda tean? Väga lihtsalt, pulsikella pealt vaatan... Kui varem oli nii, et UpHilli spinningutreeningus - mis tähendas siis mäkke sõitu, lendas pulss suhteliselt kiiresti üles kui sadulas püsti tõusta, siis nüüd nii enam pole. Nüüd saan teha juba pool tõusu kaasa ja alles siis läheb pulss üle 130. Siis ma muidugi istun ja väntan rahulikult, et rütm taastuks.

Tegelikult tahaks juba väga oma uue rattaga sõitma minna. Aga kuhu Sa ikka niiväga sõidad, kui õues on ilge ilm - vähemasti rattasõidu mõttes. Pole midagi, küll see kevad ka varsti jõuab - natukene läheb lihtsalt veel aega. Ja head asjad juhtuvad alati siis kui on õige aeg võt natukene hiljem, nii et ootame. :)

25 TREENING: UJUMINE ÜLE KILOMEETRI

Ujujad kindlasti mõtlevad, et oi oi - õudne asi, ujus üle kilomeetri. Minu jaoks on see aga ikkagi üsna suur vahemaa. Täpsemalt ujusin siis 1km ja 100 meetrit. Kalevi ujulas oli seekord kuidagi eriti palju inimesi, nõnda et alguses oli kohe päris raske vaba rada leida - st vaba rada - kus oleks ujujaid vähem kui 5 või nii. Aga treeningu teises pooles ujusin ma juba täiesti üksi rajal. Nii et kella 18:45st jääb inimesi vähemaks.

Aga ujusin nagu ikka veidikene harjutusi ja siis veidikene niisama. Korraga ujusin vist kõige rohekm 200 m, vahepeal ikka puhkasin. Puhkus oli umbes 30 sekundit. Aga Ain-Alari sõnul on see kasulikum, kui ennast näost punaseks ujuda. Sest rahuliku ujumise puhul on ikkagi madal pulsisagedus see, mis kõige enam kasu toob. Ning päeva lõpuks ka parimaid tulemusi annab.

Olin kokkuvõtteks seekord sellises keskmises vormis. Midagi pole teha, erinevad pidustused ikkagi mõjutavd inimese sportlikku vormi :)

UUS RATAS JA SÜNNIPÄEVAPIDU

Mul oli sel aastal kõike ilusam sünnipäevapidu 30 aasta jooksul. Kohe kõik oli hästi: sõbrad ja pere olid koos, meeleolu oli südamlik ning eriti ilus õhtu oli. Selline mis jääb väga pikakas ajaks meelde ning mida meenutades tuleb suunurka naeratus. Oli head sööki ja jooki, oli kandlemängu ja mustkunsti, naeru ja tantsu.

Ma tahangi tegelikult tänada siin kõiki kes tulid ja tegid sellest õhtust minu jaoks armsa ja sooja sünnipäevapeo. Tahan tänada kõiki kingituste eest. Ning muidugi ratta eest - millel peatun kohe pikemalt.



Eelmise aasta mais varastati mu kodumaja vestibüülist kaks ratast, millega me Trincuga olime sõitnud vaevalt 3 korda. Ja mõistagi oli see eriti vastik kogemus, millest juttu ma mõnede sõpradega jagasin, sest kui sa jagad muresid, siis muutuvad need väiksemaks. Nüüd siis needsamad sõbrad olid pannud pundi kokku ning otsustanud mulle kinkida uue ratta. Ja mitte lihtsalt ratta. Vaid ainukordse ratta Tomm30 - millist teist maailmas ei olegi. Selle ratta vamlimise lugu näed siit. Üldiselt ei ole mind eriti lihtne rööpast välja lüüa. Aga seekord ma jäin vait ja silmad läksid ka veidi niiskeks. Läks korda ja südamesse see kink mulle.

Kokkuvõtteks - sõnad on vahel tühised, kirjeldamaks emotsioone ja tundeid. Nii ka seekord. Seepärast vormisin ma oma tänu kandleloosse, Viire takka, mida me isaga nädalavahetusel Teile mängisime.
Nii samamoodi, nagu see lugu läheb südamesse - nii läks mulle hinge Teie tulek, teie südamlikud õnnitlused ja kingitused minule. Aitäh.