SINA noored

Laupäeval, 17. oktoobril on mul meeldiv võimalus rääkida noorte ettevõtlike inimestega - SINA noortega triatlonist, elust ja mõtiskleda selle üle, kuidas seada eesmärke ning kuidas neid ellu viia. Olen elevil. Väga mõnus kohtumine saab see olema :)

Sina programmist saab rohkem lugeda siit.

AIN-ALAR JUHANSON ON TUBLI MEES!

Ramon Serrano foto.

Ain-Alar Juhanson näitas möödunud ööl Hawai Ironmanil sisu! Finisheeris Ain proffide seas 76. kohaga, kuid seda vastikult valutava põlvega. Täpsemalt hakkas uuesti valu tegema Tucsonis treenides valu tegema hakanud IT band, st üks kõõlus, mis mis algab puusast ja jookseb alla sääre luu külge ning põlve juures hõõrub põlve liigese vastu kui ta liiga pinges on.

Aga see selleks, vaatame väga rahulikult statistikat. Ainilt eeldasime u tunnist ujumist - mis olnuks eelduseks, et ta saanuks väga kõrge koha. Ujumise aeg 1:00:24 - kõik on graafikus. 105 koht.

Edasi, teame, et Ain on väga kiire rattur - 4:31:36 ratta aeg oli suurepärane. Lõpetades ratta oli Aini koht juba 18. Kõik eeldused säilisid väga hea tulemuse tegemiseks. Ain parandab oma postitsiooni 4 koha võrra, seega jõuab taas 14-dks. Aga siis lööb valu sisse. Alguses õrnalt, peagi aga juba väga tugevalt. Tuleb käia arstipunktis, tuleb vahepeal istuda....

Ain-Alar ei loobu. Valule vaatamata tuleb ta lõpuni, valu põlves on ilmselt tavainimes jaoks juba väljakannatamatu. Kas Ain loobub? Ei loobu. Tubli mees pingutab lõpuni. Ta ei vea oma toetajaid alt. Vastupidi - ta tõestab, et on tõeline raudmees! Lõpptulemus: 896 koht, proffidest 76s. Aeg 11:17:56. Aitäh Ain-Alar ilusa võistluse eest! Sinu toetajad, fännid ja sõbrad on Sinuga rahul!

AINI VÕISTLUS HOMME!

Laupäeval alustab Ain-Alar Juhanson Hawail võistlemist. Kõige värskem info ja ka pilt võistlusest koduleheküljel: http://team.ainalar.ee/ Võistlus algab Eesti aja järgi laupäeva õhtul kell 19.45 (sealne aeg 06.45 laupäeva hommikul), mil Ain-Alar koos teiste proffidega vette hüppab.

Võistlus ise kestab kiiremate võistlejate jaoks ligikaudu 8 tundi ja 10 minutit, mille jooksul läbivad võistlejad 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42 km jooksu. Võistluse orienteeruv lõpp Eesti aja järgi on 04.00 pühapäeva hommikul.

Ain-Alar Juhanson on läbi aegade Eesti parim Hawaii Ironman täispika triatloni maailmameistrivõistlustel võistelnud eestlane 13.kohaga 2008. aastal, ta on võitnud Lanzarote täispika triatloni kahel korral – 2005. ja 2006. aastal. Ain-Alar Juhansoni sportlastee ametlik koduleht on www.ainalar.ee.

HEAD PRANTSUSE FILMID ETVs.

ETVs on algamas Prantsuse filmide kuu. St seda, et teisipäeva õhtuti on võimalik vaadata väga häid prantsuse filme. Homme kell 22:10 on juba eetris esimene ja minu suur lemmik. Ja kogu oktoobri jooksul on teisipäeviti head prantsuse filmid eetris. Siin aga siis juba lähemad tutvustused:



Edith Piaf - elusse armunud:
Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav draama on klassikaline eluloofilm omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide. Oma lühikese kasvu ja närvilise meelelaadi tõttu pälvis ta juba varakult hüüdnime Pariisi Varblane. Filmi tunnustati kahe Oscariga (parima naisnäitleja ja parima grimmi kategoorias), samuti Kuldgloobusega (parima naisnäitleja kategoorias), viie Césariga ja nelja BAFTA auhinnaga.

Olen alati tahtnud olla gangster:
Neljast omahel seotud lühiloost koosnev must krimikomöödia. Pisisuli Franck unistab maanteeäärse einebaari kassa röövimisest, analoogilised mõtted on ka samas söögikohas kelnerina töötaval Suziel. Äpulikud kriminaalid Leon ja Paul röövivad jõuka ärimehe tütre. Lootused kopsakas lunaraha välja petta paraku ei täitu ning meestel tuleb hakata enesetapumõtetes neiu ersatsvanemateks. Neli endist gangsterit toimetavad oma vana sõbra haigemajast välja ning võtavad ette nostalgilise teekonna nende kunagisse redupaika.

Moliere:
Pärast pikki rännakuid jõuab kuulus näitekirjanik ja näitleja Moliere 1658. aastal tagasi Pariisi, kus teda ootab töö kuninglikus teatris. Varakas härra Jourdain tasub ära Moliere'i võlad, lootes, et viimane aitab lavastada tema üpriski pikantse sisuga näidendit. Kui Jourdain esitleb Moliere'i oma kaaskondlastele Tartuffe nimelise preestrina, saab alguse veel üks, kuid kaugeltki mitte ainus intriig.

Madu:
Vincent Mandel on fotograaf, kes satub inetu lahutuse läbi probleemide keerisesse. Võideldes ühelt poolt oma laste kasvatusõiguse eest, ilmuvad taamalt tema ellu mälestused ja inimesed minevikust, mis paraku ei liigitu meeldivate taaskohtumiste kategooriasse. Režissöör on Eric Barbie.

120. TREENING: SCOTT vs PORSCHE

(jänes on Plektrumi logo)

Tänane hommik algas kella 6:30 ajal, sest kella 7:45st oli start Piritale. Nimelt toimus Plektrumi festivali raames selline tore üritus nagu rataste ja autode võidusõit. Võidusõit on vähe palju öeldud, sest tegelikult väga hambad ristis keegi ju ei sõitnud. Mingi väike mõte oli ehk ka näidata seda, et autoga ei jõua sugugi mitte tingimata varem tööle kui jõuab jalgrattaga.

Igal juhul kolmest Tallinna paigast startisid kell 8:30 ratturid ja autojuhid, et siis 9 paiku Vabaduse platsil kokku saada. Minu stardipaik oli rannahoone. Kell 8:05 oli kogunemine, aga et sinna jõuda, tuli mul Kadriorust kõigepealt rattaga Piritale sõita. Ma ei tea kas seepärast et olin vähe unine või sellepärast et olin hooletu, aga igal juhul oli Weizenbergi uulitsas libe. Tagumine ratas jäi trammirööpasse kinni ja enne kui ma arugi sain olin asfaldil pikali. St kukkusin laksti maha - käe jõudsin ette panna ja eriti haigetki ei saanud. Aga uskumatu kiirusega käis see mats. St ma sain aru, et kukkusin alles siis kui ma juba maas olin. Päris naljakas. Riided olid kenasti nüüd porised ja käsi sai vähe muljuda, aga muud pold häda midagi - nii et sõitsin aga Pirita poole kenasti edasi.

Seal olid juba inimesed kohal - meie grupist kaks sõitjat Pent Talvet ja Tarmo Kübard, siis oli minu sõber ja suur rattaentusiast Priit Salumäe - kelle tehtud on ka kõik vahvad pildid, õige pea jõudis ka Jaan Kirsipuu ja Erki Nool - kes oli seekord autoga.

Aga enne veel, kui Erki ja Jaan jõudsid, oli meil ka Pirita rannahoone juures väikene intsident. Nimelt tuli keegi proua Toyota Yarisega ja hakkas riidlema, et kuidas me julgeme tulla jalgratastega eramaale. See oli uskumatult lõbus. St teadmiseks kõigile: Pirita rannahoone juurde EI TOHI jalgrattaga minna, sest seal on keelatud rattaparkimine rannahoone juures ja lähemal kui 20 m. See on ERAMAA. Üritasime selgitada küll, et me ainult korraks tulime siia, sõidame kohe edasi ja ei tee üldse tüli, aga proua Yarisega oli vihane. Vaatamata kangele eesti keelele oli ta siiski otsustanud meid maksu see mis maksab lahkuma sundida. See tal paraku ei õnnestunud. Igal juhul, ilmselt oli tal kiire tööle ning ta ühel hetkel ilmselt otsustas, et mis jalgrattaga lollidega ikka vaielda ning lahkus meie ebameeldivast seltskonnas. Selline pikantne seik siis :) Mina muidugi jäin mõtlema, et millest selline lollakas kurjus inimese sisse tekib. Et hommikul vara viitsid hakata 4 inimesega lihtsalt tõrelema stiilis, mida te tulete siia oma ratastega - nagu see oleks umbes tema taga aed või midagi? No see selleks, lõunaks oli see proua mul juba meelest läinud.

Rattasõit algas nii, et sõitsime aga Pirita teele ja siis juba edasi piki rattateed. Päris äge tunne oli Jaan Kirsipuuga kõrvuti sõita. Ta on ikka uskumatult äge tüüp. Selline lihtne ja sõbralik. Sõitsime grupis kuni Narva mnt.ni. Siis läksid Pent ja Tarmo vähe kiiremini edasi piki kõnniteed, me otsustasime sõidutee kasuks ning üritasime jälgida ka liikluseeskirju. Igal juhul jõudsime Kirsipuuga ühel ajal Vabduse väljakule ning see juhtus 6 minutit enne Erki Noolt ning tema autot. Aga Erki muidugi arvas ka kohe, et ega ratta vastu tal žansse pole, sest hommikune ummik Pirita teel on ju kurikuulus. Seega - täitsime oma eesmärgi igal juhul. Scott oli kiirem kui Porsche :)



Lõpetuseks võib öelda, et oli väga mahe sõit ja väga mahe üritus ning vaatamata alguse viperustele, andis päevaks toreda hoo sisse.