UUS RATAS JA SÜNNIPÄEVAPIDU

Mul oli sel aastal kõike ilusam sünnipäevapidu 30 aasta jooksul. Kohe kõik oli hästi: sõbrad ja pere olid koos, meeleolu oli südamlik ning eriti ilus õhtu oli. Selline mis jääb väga pikakas ajaks meelde ning mida meenutades tuleb suunurka naeratus. Oli head sööki ja jooki, oli kandlemängu ja mustkunsti, naeru ja tantsu.

Ma tahangi tegelikult tänada siin kõiki kes tulid ja tegid sellest õhtust minu jaoks armsa ja sooja sünnipäevapeo. Tahan tänada kõiki kingituste eest. Ning muidugi ratta eest - millel peatun kohe pikemalt.



Eelmise aasta mais varastati mu kodumaja vestibüülist kaks ratast, millega me Trincuga olime sõitnud vaevalt 3 korda. Ja mõistagi oli see eriti vastik kogemus, millest juttu ma mõnede sõpradega jagasin, sest kui sa jagad muresid, siis muutuvad need väiksemaks. Nüüd siis needsamad sõbrad olid pannud pundi kokku ning otsustanud mulle kinkida uue ratta. Ja mitte lihtsalt ratta. Vaid ainukordse ratta Tomm30 - millist teist maailmas ei olegi. Selle ratta vamlimise lugu näed siit. Üldiselt ei ole mind eriti lihtne rööpast välja lüüa. Aga seekord ma jäin vait ja silmad läksid ka veidi niiskeks. Läks korda ja südamesse see kink mulle.

Kokkuvõtteks - sõnad on vahel tühised, kirjeldamaks emotsioone ja tundeid. Nii ka seekord. Seepärast vormisin ma oma tänu kandleloosse, Viire takka, mida me isaga nädalavahetusel Teile mängisime.
Nii samamoodi, nagu see lugu läheb südamesse - nii läks mulle hinge Teie tulek, teie südamlikud õnnitlused ja kingitused minule. Aitäh.