Eile ma treenisin Kalevis koos ujumistreener Deaga. Arvake ära kuidas mul läks? Läks nii, et selgus, et minu ujumistehnika on suhteliselt olematu. Seda trenni alguses. Peamised nõuanded olid sellised. Kõigepealt ujudes tuleb mõelda endast varras läbi. Selline pikk varras, mis hoiaks Sind otse.
Hingates tuleb hingata väga sügavalt sisse ja mis veelgi olulisem, väga sügavalt ka välja. Et halb õhk ei jääks kopsu. Hingata on hea üle 3 tõmbe. Kord paremale, kord vasakule. Sealjuures ei tohi peaga liiga vehkida, vaid tuleb hingata kõrvale, st silmad peavad vaatama rada, aga mitte lage. No ja siis muidugi tuleb 100 m otsade vahel teha umbes 5 - 10 vette välja hingamist, mis aitavad korralikult ka ujudes hingata. 
Postitused
Kummaline, et sellele olematule ujumistehnikale ei pööranud Sinu treener kohe alguses tähelepanu ja lasi Sul niimodi vees keerelda, nagu ka ühes varajasemas videos näha. Las treener hoib silma peal, muidu hiljem on topet raske õieti ujuma õppida.
VastaKustutaHea anonüümne, usu mind, küll sellele juba tähelepanu pöörati - lihtsalt ei tule igakord välja vaata...
VastaKustutaHmm, mul ei tule küll eriti palju triatloniste silme ette praegu, kes üle 3 tõmbe hingavad. Aga kui see sulle mugav ja hea on, siis muidugi. Tehnikaharjutusena ka väga hea, selge see. Aga no mis õpetaja mina, ujujanagi hingasin üle kahe ja lisaks kasutasin ebastandardset kahelöögilist jalgadetööd :)
VastaKustutaTänada tahan Sind küll väga, ärgitasid minu ka liiga pikast talveunest üles oma lugudega. Kui Sul selline vägev eesmärk seatud, ei saa ju rahus logeleda. Eks näeb, kas see elevus jääb ja mis tunne augusti alguses on, järsku kohtume otepääl ;) Hetkel ei ole küll plaanis nii pikki triatlone, piirdun ehk karikasarjaga nagu ikka, seal on pikim olümpiadistants, enamus aga sprindid