HECUBA PÄRAST

Miks ma treen trenni? Hecuba pärast? Ei tee. See pealkiri "Hecuba pärast" on tegelikult üks tükk Linnateatris, mille on lavastanud Priit Võigemast ning minu meelest natukene ka kõik tema sõbrad, kes seal lisask Priidule mängivad - Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari, Mart Toome ja Veiko Tubin. Kõik nimetatud selles loos ka üles astuvad.

Ja see on hea tükk. Oi kui hea tükk see on! Te teate seda tunnet küll - kui niimoodi ajab naerma, et teised inimesed lõpuks naeravad juba selle üle kudias Sina naerad. No nii minuga juhtuski. Ma lihtsalt röökisin naerda. Naersin nii, et mul oli lausa valus, et püksi pidi tulema, noh :).

See on uskumatu tükk ma ütlen Teile. Ja väga minu masti teater. Sellist teatrit mina tahangi näha, tunda, maitsta, mõista. Ma tahan et ma saaksin aru - mina väike rumal Tomm - et ma näeksin, et teater kõneleb minuga selles keeles millest mina aru saan, nii et see läheb südamesse, paneb naerma ja nutma - räägib vahelduseks ka meie tänasest maailmast mis on selline nagu ta on - aga paremat meil võtta pole. Tekitab emotsioone, tekitab mõtteid, tekitab äratundmist. Jah!

Ma julgen seda soovitada kõigile, kes vähegi teatrielamust saada tahavad. Kes vähegi tunnevad, et oleks vaja sellist emotsionaalset pauku, millest heas mõttes väljatulemiseks läheb aega. Ja minule oli see eile nagu rusikas silma auku. Tavaliselt sisustavad trennid mu õhtuid. Ja teate mis? See Hecuba pärast, aitab mul trenne teha, see laadis mu emotsionaalselt ikka eile õhtul nii punni, et selle pealt ma oleks ilmselt peaaegu lihtsalt triatloni läbinud.

Kui mingi ime läbi peaks keegi neist 6st näitlejast seda sissekannet lugema, siis ma tahan südamest öelda aitäh. Tõepoolest - teater ei ole mind mitte kunagi enne niimoodi vaimustanud.