Kui olime sadula korda saanud, läks sõit lahedasti lähedalasuvasse karjääri.
Karjääris vahetasime aga rattariided uuesti ujumiskombede vastu ning 15 minutine ujumisiir alustas selle päeva treeninguid. Muide, ka mu koerad lubasid endale vahepeal väikese ujumise, seda küll meie baaslaagri tiigis, ent see nägi välja selline:
Välja tulime väga efektse jooksuga, täpselt nii nagu suured triatleedid. Ma usun et isegi Ain-Alar poleks häbenenud sellist soliidset vahetusalasse saabumist. Igal juhul siis võtsime korra aja maha ja vahetasime rahulikult ujumiskombed rattariiete vastu.
Edasi algas aga üsna raske treening. Kolm ringi Pühajärve rattarajal on kokku veidi üle 90 km. (10% võib reglemendi järgi olla rada kas lüheb või pikem) Esimene ring ei olnud väga raske, ent kohe alguses tundus mulle, et seda korda on kiirus veidi aeglasem kui esimesel korral, mil seda ringi sõitsime. Anti poolest oleksime me võinud ma arvan u 40km/h sõita, minu pärast tuli keskmiseks ringi ajaks ikkagi 26,5 km tunnis. Aga kõigest järgemööda.
Veel enne treeningut tegin omale valmis spordijoogi - selle panin ühte pudelisse, mis asetses muu uues rattakorvis (aitäh Priit Salumäe ja Hawaii), teise pudelisse panin vee, sest geelile peab korralikult peale jooma. Geel on siis see toit, mida triatloni kestel tuleb süüa, et ei tekkiks krampe ja muud negatiivset, mis võib pärssida tulemust.
Teine ring oli alguses okei, poole pealt muutus raskeks. Ja sellest momendist kus raskeks muutus olid järgmised 30 km kõige raskemad. Viimasel ringil läks jällegi mingist hetkest kui kõige raskemad tõusud selja taha jäid, lihtsamaks. Üldiselt on õige ilmselt see, et raskemad mehed saavad võita laskumistel ning kergemad mehed tõusudel. Sel korral jäi mul ilmselt see laskumiskiirus veidi aeglasemaks kui esimesel korral ning sealt ka siis 2 km aeglasemad keskmised ringiajad. Üks muutuja oli veel, mul on sadul natukene katki läinud ning paremal pool on u 2 cm pikkune katkine riba. See ei paistagi esimese hooga nii väga välja, nii pisikene on see, aga sõites hakkab tunda andma. Ning muidugi kõige õrnemast kohast. Nõnda et ühel hetkel oli hiiglama keeruline ja raske nii rattaseljas püsti tõusta kui istuda.
Jooma peab regulaarselt. Nii spordijooki kui vett. Ma usun et 4 pudelit, ehk isegi 5 on see, millega peaks arvestama. 2 saab ise kaasa võtta ning igal ringil antakse ka üks pudel lisaks, seega kokku peakski tulema 5. Spordigeelidest nii palju, et esimene (tavaline geel) läks nagu mutiauku ning organism suutis vaevu oma ükskõiksust tagasi hoida selles küsimuses, et just olin manustanud ühe ära. Teine geel - kofeiiniga aitas oluliselt rohem edasi ning taastas jõu.
Mis spodijookidesse puutub, siis need soovitan pigem teha kangemad kui lahjemad. Ma tegin omale ilmselgelt liiga lahja ja siis on tulemus sama mis vett juues.
Kui rattaringist veel rääkida, siis muidugi on alates Sihvast tõusud, Pühajärvel ja Otepääni välja, rasked. Samuti ei tohi alahinnata neid salalikke tõuse, mis tulevad pärast Otepääd u 5 km edasi. Vahepeal on kaks pinnatud teelõiku, mis on samuti rattakummide seisukohast ohtlikud. Aga mingeid erilisi karisid teel ei ole. Võib öeleda, et Ain-Alar on teinud ka rattaringi väga asjatundlikult ning muidugi mitte eriti kerge. See minu meelest iseloomustabki Pühajärve triatloni rada, et kui ujumine välja arvata, siis ratas ja jooks on üsna raske rajaga ning raskusaste läheb tõusvas joones, et ikka kõik mahlad korralikult sportlastest välja pigistada. Vahepeal on väga raske pead hoida, sest see tahab väga ära väsida, sellepärast tasub vahepeal vaadata ka alla ning nii paremale kui vasakule ka veidi võimelda. Sellega ei tohi aga liiale minna, sest sõidu ajal peaga vehkimine võib kurvalt lõppeda, nii et tuleb jälgida, et mitte liiga hoogsaks oma võimlemises minna...
Sellega saigi treeninglaager läbi. Südamlikud tänud Ain-Alarile ning muidugi Antile, Evelinile ning Laurale, kes olid meie lahked ja lahedad sõbrad ja võõrustajad ning kelle talus paiknes meie laagri staap koos lõõgastava sauna, suurepärase köögi ning heade mõtetega. Aitäh ka mu armsale Trincule, tänu kellele on ka pilte, mida lisada siia blogisse. Lisakas sellele, jääb mu jaoks laagrit meenutama ka korralik ratturipäevitus, mis on lõbus!
Täna on mul puhkepäev, sest kurnatud keha tahab veidi puhkust. Järgmine treening saab olema sajas - nii et pisike juubel :)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar