87 TREENING: 2,5 KM VEES

Eile õhtul tegin oma elu pikima ujumistreeningu. 2,5 km. See võib olla väike samm Phelpsi jaoks, aga minu jaoks on see suur samm. Isegi hiiglaslik. Treeningu lõpuks oli selline tunne, et mul on üks suur lest jalgade asemel. Ujusin seda kõike veidi üle tunni aja.

Kõigepealt tegin 100 m krooli, seejärel 200 konna, siis uuesti 100 krooli ja siis veel 100 konna. See kõik ajas mind vihale. Tundsin ennast sellise lollaka veiderdajana, kes ei suuda korralikult ettevõetud eesmärke alistada - seetõttu otsustasin end karistada.

Esimene karistus oli 1000 meetrit krooli järjest, ilma puhkuseta. Aeg 25 minutit ja esimene karistus sai kantud. Korra isegi mõtlesin, et lasen edasi - selle teise kilomeetri ka kohe otsa, aga kuivõrd tõmbasin käega prillid kogemata viltu, misjärel tulvas tekkinud praost vesi sisse - siis tegin ikkagi 1000 m peal pausi, kohendasin prille ja ootasin minuti.

Aga kuna midagi väga põrutavat vahepeal basseini juures ei toimunud, peale sukeldujate treeningu ja veepallivõistluse paar rada eemal, siis võtsin vastu ka endale määratud teise karistuse - ehk teise kilomeetrise järjestikuse marsruudi. See võttis aega kauem, 26 minutit. Kokku niisiis ujusingi 2500 meetrit, mis oli tegelikult vägagi tehtav ning meeleolu pärast treeningut, ma ütleks, oli suurepärane. Sealt oligi paras Laulupeo Tuletulemise proovi minna, mis kestis u 23ni, aga samas oli ülivajalik tänase kommentaari tarbeks.

Aga trennijutu kokkuvõtteks: soovitan ma kindlasti kõigil ujuda nii enne tööd kui pärast tööd. Sest igal juhul lööb see pea klaariks ja meeleolu värskeks.