Kui eile oli palav ja lämbe ilm, siis rattasõidu jaoks on see ideaalne. Tekib tuul, mis nii mõnusalt paitab, et lihtsalt lust. Palav on ainult siis, kui teed peatuse ja päike peale paistab. Meil n. oli eile treeningus jäätise peatus, mis iseenesest oli super. Ma soovitangi kõigil ratturitel palava ilmaga väikest jäätispeatust teha. Kulub ära :).
Nii, aga treening kestis 2 tundi, kiirus ei olnud sel korral väga suur, sest Virgo ja Priit taastusid rattarallist, kus neil muide läks vägagi kenasti. Läbisime 45 km - st kõigil ilmselt tuli see suurus natukene erinev - sest me ei alustanud ega lõpetanud koos ning igaüks sõitis oma koju või baasi pärast trenni lõppu.
Aga tähelepanelik tuleb olla küll. Nagu spioon pead olema või nagu terane riigimetsa orav, sest kunagi ei tea, mis liikluses tulla võib. Eilsest selline näide. Sõidame paari kaupa Vabaõhumuuseumi juures teel. Korralikult tee ääres, ei vänderda, kiirus keskmisel 30 ligi. Järsku mingi vend laseb signaali ja kihutab mööda. Mille eest signaali? Mis me valesti tegime? Ei teinudki mitte midagi. Lihtsalt võtsime sõidukijuhi kiiruse 10ks sekundiks, mis ta meie taga pidi ootama maha - sest teiselt poolt tuli auto vastu ja ta ei saanud kohe mööda.
Teine näide eilsest. Sõime Jazzi autopesula juures jäätist Virgoga ja nägime pealt kõksu. Rattatee on peatee - Selverist tuleb auto välja ja sõidab ratturile otsa - kes liigub peateel. Õnneks oli ratturi kiirus väike ja autol samuti - midagi ei juhtunud. Aga oleks võinud palju hullemini minna.
Jutu mõte on see - ratturid on niikuinii tähelepanelikud ja peavadki olema. Autojuhid paljud ka. Aga üksteise elu tuleb võimalikult lihtsaks teha. St tuleb rattureil arvestada autojuhtidega aga ikka ka autojuhtidel ratturitega. N. Itaalias või Hispaanias on selline liiklusseadus, et autojuht jääb nõrgemale otsasõites alati süüdi. Ja uskuge mind, kokkupõrkel on rattur nõrgem. Nii et mõistmist ja sõbralikkust tahaks soovida. Ja lugupeetud autojuhid, võimalusel palun ärge minge närvi, kui te peate 10 sekundit ratturite taga ootama. Nad ei tee seda selleks, et Teid närvi ajada, vaid seetõttu, et kiiremini lihtsalt ei saa...
Postitused
Itaalias ja Hispaanias kehtib sama nö nõrgema õigus ka sellel juhul kui rattur sõidab otsa jalakäiale. Nii, et rattur ole ka valvel jalakäiate suhtes. Jalakäia puhul oled sina tugevam. Austa nõrgemaid :)
VastaKustutaVirks
Eesti liiklus ongi nigu on. Mida suurem auto, sed aväiksme aju paistab autojuhi peas olevat.
VastaKustutaMa sõidan reeglina mööda Pärnu maanteed linnast välja ja seal on mind kaubiku peegliga riivatud; suur buss on mu äärekivisse litsunud jne. Alguses võttis sõiduisu täiesti ära, aga inimene harjub kõigega.
Paraku idioodid jäävad.
Minu arust ei oska ratturitega koos liigelda need juhid, kes ise kunagi ratast pole pedaalinud. Kes aga vähegi ise sadulas on istunud - või veelgi parem - seda ka linnaliikluses on teinud - nemad märkavad ka jalgratturit ja austavad neid iseseisva liikumisvahendina.
VastaKustutaValdo
Ütleks ka teise kandi pealt. Idiootidest jalgratturid rikuvad autojuhtide suhtumist ratturitesse. Ajab ikka närvi mustaks küll, kui mingi vend sõtkub keset teed ja pead autoga tal sabas kükitama sest vastutulijate tõttu mööda ka ei saa. Võtaks ta kasvõi tee serva, oleks probleem palju lihtsamalt lahendatav (kiire põige täielikult vastassuunavööndisse keeramise asemel). Või siis hull, kes teeb enne pöörde ning näitab alles keset kurvi suunda nagu õige mees kunagi. Järgmine kord ees jalgratturit nähes ajab vanduma küll.
VastaKustutaEhk siis - jalgratturid, hoidke oma silmad ka teiste omasuguste suhtes lahti ning vajadusel harige neid!
See jutt oli nüüd lihtsalt probleem teise poole pealt nähtuna, mitte kriitika treeninggrupile....
Tommile jätkuvalt edu!
Jobusid on igas leeris, ratturid lihtsalt on nõrgemad ja vähemuses. Auto on kuningas. Väärtushinnangud on paigast ära. Ma pidin ükskord roolis oles ühe õppesõidu auto taga stoppama! Uskumatu, sõitku siis kuskil platsil. Segab mind niimoodi, mul kallis auto ja kiire ka.
VastaKustutaKakumägi on üks ohtlik kant sporditegemiseks. On neid rattureid ja uisutajaid seal loogu üle kapoti lennanud ja niisama autoga kokkupõrganud.
VastaKustutaIse tegin sama läbi selle aasta juuli alguses, kui ülbe autojuht mulle otsa sõitis.
Süüdi oli igas mõttes tema. Saan aru, kui ma ei oskaks uisutada ja oleks talle ette koperdanud. Paraku nii pole. Tegin ka väikse lennu üle kapoti nurga. Lisaks matakale sain rubla eest sõimu veel. Õnn oli, et kiirused olid väiksed!
Praegu on oktoober ja vaikselt taastun ikka kokkupõrkest. Midagi õnneks katki polnud ja eks ole seda kukkumist juba harjutatud ka.. Aga täitsa hirm hakkab, kui mõelda nende peale, kes kohe üldse autodele tähelepanu ei pööra.
Nii, et silmad ja kõrvad lahti!