Tänase treeningu kohta võib ma julgelt öelda, et kui mul oleks natukenegi nõrgem iseloom, siis poleks seda treeningut lihtsalt toimunud. Ma oleksin olnud kodus koos Trincu ja koertega, vaadanud kuidas mu tulevane naine toimetab ja ise lihtsalt peeru lasknud diivani peal ja telekat vaadanud või koertega chillinud. Selle asemel panin selge dressid, sidusin kinni tossupaelad ning siirdusin Piritale. Tegelikult juhtus enne seda veel selline vahva nüanss, et sõber Hannes helistas minule ning küsis, mis teen. Kutsusin ta Pirtale jooksma - ent kuivõrd temal oli tänane jooks juba tehtud, siis ta tuli ja saatis mind rattaga. Mis oli Hannesest äärmiselt kena ning mul oli kellegagi jooksu ajal lobiseda.
Trenn kestis 1:10 ning kulges väga keskmiselt. Esimesed 30 minutit olid võrdlemisi rasked ning tujutud, siis sain surnud punktist üle ning kõik läks oluliselt lihtsamaks. Mulle tundub et ka tempo tõusis, samm läks pikemaks ning sörk asendus korraliku jooksuga. Hannes saatis mind oma uue Hübriidrattaga ning väga tervendav oli meievaheline dialoog. Üleüldse on minu meelest trennide parim osa suhtlus. Rattatreeninguski saad palju uut teada ja on aega mõtiskleda, samamoodi jooksus - kui mõni sõber on nii hea ja viitsib Suga kaasa teha. Ujumises on hea üksi mõelda - sest rääkida pole peale kalade eriti kellegagi. Ja ka need mõtisklused on üldiselt edasiviivad. Nii et kokkuvõtvalt ma võin öelda, et treeningutes peituv kasu on alati kahe kui mitte rohkema otsaga.
Käisime Triinuga täna kinos. Vaatasime seda filmi: http://www.forumcinemas.ee/movie/5058/ ja oli päris muhe, igal juhul võib soovitada. Meie järgmised kinokülastused on ilmselt Terminaator 4 ja Öö muuseumis 2. Me oleme tublid kinosõbrad - ühest küljest on see seotud minu tööga, teisalt olema lihtsalt filmihuvilised ning üritame kõik vähegi head uued filmid alati ära vaadata.
Lõpetuseks, täna oli veel ka see tore - et nägin jooksurajal Helelyni koos ta imeilusa valge koeraga. Koerad on imelised!
laupäev, 6. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Rõõm oli vastastikune :) Ma kujutan ette, et su treeningplaan enam kõndi ette ei näe, aga kui saabub mõni õhtu, kus sind tabab täielik vastumeelsus jooksu, ratta ja basseini vastu, siis tea, et me võime alati kepikõnnil seltsi pakkuda - meid leiab Piritalt iga õhtu. Isegi siis, kui sealt kedagi teist ei leia, nagu näiteks neljapäevase padukaga, kui ainus, keda me pooleteise tunni jooksul terviserajal nägime, oli metssiga :p
VastaKustutaJa koerad tõesti on võrratud :)
kaua ja kuidas sa said nii kaugele, et suudad juba tund aega joosta? Ma olen umbes sama suure kere ja tugeva kehaehitusega ning juba mitu kuud käin pea iga päev jooksmas, kuid nii pikka aega ei suuda joosta. Kas ma teen midagi äkki valesti? Kui üksi käia, siis ei ole muidugi ka seda välist utsitamist. Äkki peaks ka mingi konkreetse eesmärgi panema, et osaleda mingil rahva ühisjõukatsumisel, et tekiks selline sisemine sund ja mõte hakkaks füüsist mobiliseerima.
VastaKustutaTriatlon on muidugi omatte hullus - kui endise ujujana 2km ei ole probleem, aga sõita peale seda kohe 90 km ratast (kuidagi ehk veel), aga peale seda on vist küll makaronid all. Tahaks näha, kuidas sa selle ära teed.
Axel.
Konkreetne eesmärk - nt mingi võistluse läbimine - on ülimalt oluline. Ise ei viitsiks ka meetritki joosta, kui eesmärki poleks omale seadnud.
VastaKustutakas tervis ja hea enesetunne ei sobiks konkreetseks eesmärgiks? täiesti mõõdetav, eksole
VastaKustutatiit
Ma olen praktiliselt kogu aeg olnud võimeline olnud tund aega jooksma, lihtsalt esimestel kordadel on olnud ilgelt raske. Aga täna on tunnike joosta - füüsilise väsimuse asjus täiesti okei. Ma ei saa ka hästi aru sellest et tingimata peab eesmärk olema kui kiiresti läbida. Minu eesmärk on läbida triatlon - ning mu meelest on see piisavalt hea eesmärk. Ei pea panema ju tingimata mingit lisanumbrit sinna...
VastaKustuta