74 TREENING: VIHM

Vihmaga on hea ujuda. Kuidagi vesi ja vesi sobivad kokku. See on siis basseini vesi ja vesi mis taevast tuleb. Kuigi, kui basseinis ujuda, ega siis aru ei saa, mis ilm õues on ja ega ausalt öeldes eriti ei huvita ka. Eile ujusin pikima distantsi siiani - 2km. 2000 m. 40 otsa, mis on 50 m pikad. Tegelikult tundub 2 km jube lihtne eksole - kirjapildis selline lühike ja konkreetne suurus. 2000 m tundub juba vähe pikem. Ujudes tunned distantsi aga väga väga pikana, nii et isegi 40 otsa, mis on 50 m pikad - ei anna tegelikult seda treeningut piisavalt hästi edasi.

Ma olen siin oma sissekannetes olnud võrdlemisi positiivne. Ja enamasti ongi hea treenida. Õige on tegelikult aga ka see, et ega see treenimine ei ole ainult rõõm, lust ja nauding. Vahel on hirmus raske. Aega võtab palju ja teinekord seesmiselt üldse ei viitsi. Vahel sunnid ennast tuimalt minema treeningusse, olles eelnevalt kujutlenud endale ette stsenaariume - kuidas võiks teha sadat muud asja, ainult mitte trenni. Eneseületust on üksjagu. Distsipliinist kinnihoidmist ka.

Mõnipäev tundub mulle, et ma treenin rohkem oma iseloomu ja vaimu kui keha. Ilmselt nii ongi. Seda enam, et ajad on praegu rasked kõigile. Ka mulle. Viimased nädalad on toonud tagasilööke, millest mõned on olnud ebaõiglased ja inetud. Aga päeva lõpuks - määrame me ise oma näo. Me ise defineerime oma väärtuse, oma aated, iseloomu ja oma olemuse inimesena. Ebaõiglus ei anna mulle õigust käituda nõmedalt, ei anna mulle õigustust muutuda kurjaks, kuigi väga suur kiusatus vahel on.

Kokkuvõtvalt: mul on väga hea meel, et otsustasin treenida triatloniks. See treenib vaimu isegi rohkem kui füüsist. Täna rohkem kui kunagi varem tahan ma läbida 8. augustil Pühajärve triatloni ning usun ka, et suudan.

Ilusat Eesti lipu päeva kõigile!



(http://www.riigikantselei.ee/failid/elipp.jpg)