Otsing sellest blogist

teisipäev, 16. juuni 2009

81 TREENING: MÜTS KUKKUS, TALL SÕITIS VASTU TUULT JA LUHATS PROTOKOLLIB

Üldiselt oli meeleolukas sõit Tammneeme. Saime Mütsi (vaata üleeelmist sissekannet) ja minu sõbra Hannes Talliga Russalka juures kokku ning hakkasime Viimsi poole veerema. Hannesel on hübriidratas, mis on peaaegu nagu maantekas, Mütsil oli sõber Lauri vana maastikuratas, mille tahtis tee peal üks muuseumi tüüp ära osta - et saaks ilusa eksponaadi, aga muidu täiesti korralik velo.



Sellised nägid siis Müts ja Hannes välja.

Täna oli päris karm tuul. Alguses küljepealt veidi tagant, hiljem vastu nagu vaenlane. Need, kes pole rattaga vastutuules sõitnud, ei oska ilmselt seda tuulefaktorit eriti hinnata. Aga tegelikult on tugev vastutuul päris vastik. Raskendab kiiret sõitu ikka olulisel määral.

Sõitsime Tammneemeni. Seal on ühe kurvi peal graniitkillustik, see millega löökauke parandatakse lahti. Hannes ja mina sõitsime sealt kenasti üle, aga Mütsil nii hästi ei läinud. Ta kukkus. Aga õnnelikult. Kukkumise tulem oli natukene katkised püksid, tossud, purunenud tossupael ja muuseumiratta sadul, mis sai vähe kriimustada ning ühtlasi hakkas sadul raskelt käima üles alla. Müts ise on jätkuvalt terve nagu purikas - verd välja ei tulnud, muljuda luud liikmed ei saanud - nii et kõik on paremas korras, seda enam et pool treeningut oli ju veel tol hetkel ees.

Tagasiteel rohkem mingeid ekstsesse ei juhtunud ning meie kamp naases 1 tund ja 32 minutit hiljem Russalka juurde. Kus mõistagi tegime väikese fotoshooti, misjärel läks iga roju oma koju. Müts läks hotelli, tal pole Eestis kodu. Tema kodu on USAs :)

Ma käisin vahepeal ka vanemate pool kus tegime maheda kohupiimakoogi apelsinimahlaga ning sai pisut ka lobisetud väga erinevatel teemadel.

Nii, aga minu kodus ootas ees väike pidzhaamapidu, sest Triinu vennalaps Anette (8.a) oli meil külas. Lisaks oli head sööki: viinerid, rosolje ja kartulisalat - nii et pidu läks tõusvas joones.

Anette on selline:

Nüüd aga mu armsad lugejad, lubage teatada - et ma lähen magama. Suur sportlane on väsinud... Ilusaid unenägusid!

5 kommentaari:

  1. Tugev ja pidev vastutuul rattasõidul ajab tõesti närvi, lausa ropendama.
    Aga selle üle on mul jätkuvalt väga hea meel, et Ain-Alar ikka niivõrd kõva rattur on! :)

    VastaKustuta
  2. Ma teen nii, et kui on ikka väga tugev tuul, siis lähen metsa sõitma ja kui asi nii hull pole, siis krutin maanteel

    VastaKustuta
  3. Kui sõita pidevalt nt Tallinna ja Suurupi vahel, siis muutub tugev vastutuul tavaliseks üsna kiiresti, niiet seda ei märkagi enam eriti, soovitan :).

    VastaKustuta
  4. Anette on ju nagu õuduka tegelane. Ometigi nägin ma täna sind tööl? Mis toimub?

    VastaKustuta
  5. Meil oligi õudusjuttudega pidzhaamapidu ;-)

    VastaKustuta