Jooksutreening Mütsiga Metsakalmistu lähedal algas paljutõotavalt. Müts lasi must sellise vingaaliga mööda, nagu kusagil oleks tuli lahti. Ma talle järele ei jõudnudki - tunni aja pärast tuli Müts samasuguse vingaaliga metsast välja ja trenn oli läbi :) Tema jaoks oli see ikka selge jalutuskäik pargis. Minul nii lihtsalt ei läinud.
Kõigepealt olin ma laisk. Oi kui laisk ma olin. Ma ei viitsinud üldse trenni teha. Ning sellepärast pidingi pärast 12 minutit endale lihtsalt armutult piitsa andma, et seda treeningut läbida (aga joosta oli vaja tund aega). Kuni poole tunnini oli taas raske, siis sai kuidagi üle sellest vastikust laiskusest ja viimane pool tundi olid täitsa head. Mulle meeldib joosta Metsakalmistu lähedal metsas. Seal on head jooksurajad ja võrdlemisi vähe inimesi ka. Samas on mägesid ja laskumisi, mis on ka head ja treenivad kenasti.
Tundub, aga, et nüüd pean tõesti tegema väljamineku ja ostma korralikud jooksutossud, sest põlved saavad muidu põrutada ja muutuvad veidi hellaks. Samas on hästi oluline osa ka söögil. N. eile tundsin selget valgupuudust: sõin kohupiima nii et vähe polnud ja täna hommikul on hellus põlvedest läinud. Nii et väga oluline on oma keha kuulata (kõlan juba nagu mingi treener või toitumisspetsialist)... ning süüa vastavalt sellele, mis isud käivad. Ja mitte segamini ajada joogijanu söögiisuga.
Jõudes koju, ootas mind suurepärnae Caesari salat, tänan Trincut. Salat koosnes küüslaaugust, ciabattast, Rooma salatist, Caesari kastmest, kanast, tomatist ning väikesest magicust, mida mu Triin alati toidu sisse doseerib, nõnda et söök saab imemaitsev. Aitäh!
reede, 19. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar