83 TREENING: TUUL TAHTIS SOOME PUHUDA

Täna oli kõige kõvem tuul, millega ma trenni olen teinud. Trenn oli rattasõit ja väga auväärses seltskonnas. Priit Salumäe ja Margus Püvi olid täna minu kaaslased. Kui keegi ei tea juhuslikult, kes need mehed on, siis tuleb vaadata seda linki. Seega ma sõitsin koos kõrbekuningatega, mis tähendab et mul väga vedas.

Nii, aga kuivõrd oli meeletu tuul, siis me Suurupisse täna ei läinud vaid mõõtsime kilomeetreid Kakumäel. Väntasime tund nelikümmend-viis, keskmise kiirusega 27 km/h - mis tuule tugevust silmas pidades on minu meelest väga tubli kiirus. Distantsiks tuli 47 km ja tippkiirus oli ka kusagil 47/48 km/h. Mis tegelikult pole ju midagi märkimisväärset - silmas pidades seda väikest nüanssi, et Saaremaa velotuuril oli mõnedel meestel selline keskmine kiirus. Vat aga minu jaoks, on see ikka kiire küll. Eriti kui võtta, et see tuli sirgel, mitte mäest alla sõites, sest eriti suuri mägesid nagu me teame Kakumäe kandis ei olegi.

Nii, aga rattasõit on kõva. Isegi tuulega meeldib see mulle. Naljakas värk - kuidas vahel leiad elus mõne spordiala siis kui ise oled juba 30. Oleks ma n. rattasõidu enda jaoks avastanud kasvõi 20 aastaselt, oleks ilmselt ka võistlemas käinud ja ehk midagi saavutanudki.. Samas tol ajal tegin ma korvpalli ja mõtlesin, et ehk on korvpall ikkagi see, mis minu jaoks parim sport on. Täna ma saan üsna selgelt aru, et see oli mahavisatud aeg. Kahju mul samas pole. Ju see oli millekski hea ka. Igal juhul ei keela praegu kolmekümnesena keegi mul sõbralike tüüpidega veeremas käia ning kilomeetreid koguda. Hea on ja mõnus ka. Kahju, et ma ei saa Teile seda tunnet täpselt edasi anda, mis rattasõiduga tekib. Aga kui veidi püüda, siis kujutlege sellist pilti. On suvi, soe. Sõidate autoga, millel on katuseluuk - panete pea katuseluugist välja - tunnete kuidas tuul sasib Teie juukseid (eeldusel et teil need on). Soe tuul paitab, silmad muutuvad natukene vesiseks ja korraks on selline tunne, et suudate lennata. No parem muidugi kui te istute kõrval, ohutum. Teine variant - kui olete kunagi unes lennanud - siis maanterattaga sõitmine meenutab veidi seda lendamist.

Oluline on siinkohal eristada ka maanterattaga sõitu maastikuratta sõidust. Maastikuratas on tore, aga see ei anna edasi parimat, mida jalgrattal inimesele pakkuda on. Alles maanteratas on see, mis avab õiged tšakrad kui neid nii võib nimetada. Igal juhul kui keegi täna mõtleb, mis ratast omale osta, siis mina soovitan maanteratast, mõnuaisting on sellega tugevam.

Tahan õnne soovida ka kõigile tublidele HWX tiimi poistele, kes Saaremaa velotuuril käisid ning head tulemused saavutasid. Eriti Virgole, kes tegi seal seekord parema sõidu kui kunagi varem. Äge!