Treening toimus Kalevi ujulas. Kõik oli pime ja hirmuäratav kui sisse astusin - ühtegi inimest ei olnud, ainult veejumal Poseidon vahtis mõtlikult basseini kaldal, sülitas vette ja vaatas kui kaugele süljelärakas lendab. Läksin kohe Poseidoni juurde ja ütlesin: "Mida Sa isake ilastad siin? Saan aru küll, et Poseidon oled, aga ega sedasi või siin vett reostada..." Poseidon ei vastanud midagi, ainult mürahtas korra ja istus edasi ise kolmhargiga kaenlaalust sügades.
See ei ole õige asi, mõtlesin mina. Ja siis voolas Poseidonil pisar üle palge. Selge see, et asi oli hull. Ja siis tuli nagu paisu tagant,
"Ehh, Tommike Tommike - paha lugu! Otsustasin hakata jooksmas käima, aga Hades ja Ares pistsid narrima - ütlesid et ma olen paks habemik ja mul on kolmhark ja see takerdub habemesse ja ma kukun maha, siis kui jooksen. Ja nad ütlesid et ma olen aeglane ja ei saa iialgi jooksmisega hakkama, minu koht olevat vees ja ärgu ma üldse veest välja tulgu!" Seda öelnud, ei suutnud Poseidon enam sõnu lausesse seada ja nuttis mu õlal nii, et mu punased ujumispüksid olid hetkega märjad ja suured veeojad valgusid Kalevi ujulas mõlemalt poolt naiste ja meeste riietusruumi.
"Oi Poseidon, Poseidonike, merede hirm! Egas Hadese ja Arese juttu ei maksa tõsiselt võtta. Sa saa sellest parem innustust. Ja kui oled otsustanud et tahad joosta, siis joosta Sa ka suudad. Hea ujuja Sa juba oled. Lase ma ujun oma treeningu ära ja siis ma aitan Sul järjepeale saada." Nii juhtuski - ujusin oma trenni - 1 km harjutusi ja ujumist ära ning pärast viisin Poseidoni Kalevi taha Mere pst. parki jooksma - ja ennäe imet. Poseidon jooksis nagu Justin Gatlin. Kiiresti ja vahvasti ja mida rohkem ta jooksis, seda rohkem see talle meeldis. Teisedki jumalad tulid seda imet vaatama. Tuli Zeus ja näpistas heatujuliselt Aphroditet tagumikust, mille peale Hera talle korraliku võmmu kuklasse andis. Kõige viimasena tuli võidujumalanna Nike ning ütles: "Mu kallis Poseidon, kingin Sulle Sinu tubliduse märgiks suudluse, et vaatamata Hadese ja Arese sõnadele Sa alla ei andnud ning edasi treenisid." Selle peale suuldes Nike Poseidonit ning korraks läks kogu Mere pst. park valgeks.
Võidujumalanna Nike suudlus Teile kõigile sõbrad, kui suudab jumal, suudab ka inimene!
kolmapäev, 4. veebruar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
i wonder what kind of mushrooms you had for dinner.
VastaKustutaFantastiline lugu-ee Poseidoniga juhtunu:)Got your point:)
VastaKustutaAga ,mis on tavaline?See, et minu jutust seda va positiivsust ei pane tahele..isegi kui see kiirgab labi selle skepsise paris eredalt;)
Ja vaata, et end l6dvaks ei lase, hoian valvsa silma peal:P (aa,ja mis peamine>kui hommikune t6usmine hakkab sportimist segama, tuleb see (mitte sport:) 2ra l6petada - prioriteedid peavad paigas olema:)
Väga hea ja vahva lugu, peaks ka lasteaias rohkem lugusid ise välja mõtlema! Tänan!!!
VastaKustuta