Eile õhtul tegin teise puki treeningu (jalgrattas sisetingimustes või ka veloergomeeter). Peaasjalikult tegin seda sellepärast, et ei jõudnud spinningusse, kuhu oli algselt plaan minna, aga töö peksis mind käte ja jalgadega ja seetõttu sain alles 19 ajal tööst jagu. Pikk maadlus oli, aga selle eest produktiivne muidugi ka.
Nii, aga kuidas ma siis üle kavaldasin igavuse ja nüriduse, mis veloergomeetriga kaasneb? Kõigepealt võtsin kaasa hea ajakirja, milleks oli DIGI - see on tehnika ja arvuti ning vidinaajakiri, mida Hendrik Roonemaa veab ja minu meelest on see mõnus lugemine. Lisaks ka hariv. Nii - esimesed pool tundi lugesin seda, siis rohkem ei jaksanud. Ja väntasin u 20 min niisama, kõige raskemaks läkski siis kui 20 min olin niisama vändanud. Siis sai järsku kõrini, aga vaja oli veel vändata - siis ma tegin mõned kõned sõpradele - kuulasin natukene mussi American Gangsteri soundtracki kui täpne olla - ja siis järsku saabuski see hetk kui treening oli tehtud. Mõnus!
Veelkord kordan üle selle, et pulss tuleb hoida 120 ja 130 vahel - ei tohi üle lasta. See on parim treening mida inimene teha võib. Ja lisaks on võrratu järelmaik või tärelaisting, mille selline trening annab. See on lõõgastuslik nauding. Ja pärast trenni - pärast trenni soovitan kindlasti Triinu tehtud loomaliha - kergelt verist :) ja sinna juurde redise, tomati salatit tilliga.... Yeahhhh!
kolmapäev, 4. veebruar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
American Gangsteri soundtrack on mu üks lemmikuid muide. Pidevalt kasutuses see plaat:)
VastaKustutaTunnistan, uudishimu on suur : mitte niivõrd harjutusprotsessi vaid eesmärgi teostamise osas.
VastaKustutaTunnistan ka seda, et olen ses osas skeptline : alustada detsembris ettevalmistust suvel toimuvaks vägiteoks (see on seda, eriti arvestades vähesportlikku tausta).
Võibolla olen ise nõrguke, aga olles aastakümneid vähemalt kergelt spordipisikuga nakatunu (suhteliselt reeglipärane ujumine aastaringselt, ratas suvel, suusk talvel; muud lõbuspordid lisaks), peaksin ütlema , et ainuüksi selle rattadistantsi aja peale läbimine ei ole nii et "oh lähen väntan pisut ja ongi korras". Ja pane sinna otsa jooks..Ujumine on tõesti piece of cake. Või peaksin ise muutma suunitlust - higistamise asemel keppimise ette võtma (pole ju kepingust halvemakõlalisem termin:).
Ei arva, et peaks alustama radikaalsemalt , kardan vaid, et sellise leebe baasi pealt "tulemust" ei tule. Näib, et naudite kogu ettevõtmisega seotud protsessi: kerge füüsiline aktiivsus, blogimine, tähelepanu, heatahtlikud kaasaelajad (mina ka mina ka:) aga puudu tundub jäävat sellist jonnakat pisut-hambad-ristis punnimist (rõhuga sõnal "pisut"). Kui küsiksid : "mis targutad, kas on mõni hea nõuanne?" Ega vist polekski..Olen kahtlev teoreetik aga samas ei unusta ,et "inimvõimetel ei ole piire".
Ootan pikisimi T.Luhatsi triatloni läbimist.Paar minul toimivat pisiasja : spordiga võib kaasneda meeleolu- ja töövõime tõus (loe: ka peavalu kadumine).Seda, kas jätta vahele, otsusta alles rajale jõudnuna;) 5 km käimist trenniks liigitada...on väga kerge vastupanu teed minek (eriti sellist eesmärki saavutada püüdes) - see võib olla paras spordipäev nii 30 aasta pärast:)
Aga suusatada on hea, proovime;) Marko
Ma küll ei arva, et rattadistantsi läbimine nüüd väga ületamatu on. Mäletan et veel mõned aastad tagasi sai Viljandist Tartusse(80km) ja Pärnusse(90km) käidud nagu napsti, ilma igasuguse sportliku taustata. Järgmine päev veel tagasi kah ning seda veel tavalise maastikurattaga...
VastaKustutaAga jooks on küll selline asi, et 21km isegi kõndida on juba suur ettevõtmine. Ise olen jooksnud võistulstel kõige rohkem 14km ja see võttis mõned minutid üle tunni, kuid ülejäänd 7km oleks arvatavasti jalutanud :P
Minul on kõige nõrgem külg ujumine, sest pole sellega kunagi tegelenud, kui sinul Toomas tundub see väga hõlpsalt välja tulevat.
Kui lumi ära sulab ja jooksusussid jalga saad, eks siis kuuleme ka kuidas sul 21 vallutamine välja näeb.
Edu sulle kõiges!!
Marko. Ma ei ole Sinuga absoluutselt ühel nõul. See ongi inimeste suurim viga, et endile sisendatakse alateadlikult, et sellise eesmärgi poole pürgimisprotsess PEAB JU OLEMA vähemlat pisutki vaevaline ja piinarikas hambad ristis rebimine. Mis selles halba on, kui Toomas seda täiel rinnal naudib ning kui miskid lisategevused selle talle veelgi nauditavamaks muudavad, palun väga. Ehk inimesed irisege vähem ja nautige seda, mida teete.
VastaKustutaAhjaa, ja veel, niipalju kui mina tean, tehti Luhatsi-poisile korralik üldfüüsiline kontroll, mille baasil Ain-Alar ja Trilife treenerid talle trenni kokku panid. Ehk sisuliselt ei mõtle Toomas ise välja midagi, et täna sõidan 20 mintsa ja homme ujun 2 kilti. Kõik on tipptasemel treenerite arvestatud värk.
VastaKustutaMarkole:
VastaKustutaNoh - tänan skepsise eest. Ma möönan, et ma naudin treeninguid ja protsessi sealjuures ja ma väga naudin neid inimesi kellega ma koos trenni teen. Mida ma ilmselgelt ei otsi on tähelepanu oma isiku vastu - ära saa valesti aru - mind kuulsus ei huvita. Küll aga ma tahan ja otsin tähelepanu sellele, et inimesed senisest enam tegeleksid spordiga, just amatöörspordiga. Käiksid ratast sõitmas, teeksid ujumist ja jooksu. Ja kui kellegi elu sellest paraneb, kellelgi jääb südamehaigus tulemata, keegi suudab olla oma kodustega positiivsem - siis, hea Marko, olen mina oma eesmärgi täitnud.
Nagu ma kirjutasin esimeses sisse kandes: Muidugi võib kõige selle juures juhtuda, et ma ei läbi augustis võistlust põhjusel või teisel - sest ma pole mitte kunagi elus nii pikka võistlust läbinud, ka siis kui treenisin tänasest palju enam. Aga noh, mis siis ikka - vähemasti proovisin.
Mis puudutab seda, et ma esmaspäeval ei treeninud, siis ma soovitan Sulle midagi - tõuse hommikul kell 5, tee järjepanu hästi intentsiivselt tööd kuni kella 18ni - ja kui juhtumisi on Sul kehv olla - siis vaata kas lähed kusagile rajale või ei lähe.... mis puudutab minu treeninguid, siis mul ei ole mingeid kohustusi teha esmaspäeval n. kindlasti trenni - nädalas 4 trenni on see, millele ma keskendun ja mida ma teen. Aga see selleks, ma ei usu et ma Su skepsist siin murran ja pole ka ilmselt vaja. Kui murran, siis murren selle raksuga 9. augustil. Mis tulemust puudutab, siis ma arvan et tulemus tuleb selle pealt kui tugev Sa mentaalselt oled, mitte ei loe see mitu aastat treeninud oled või milline Su muskel on ...
alguses on kindlasti raske ja saab ka valida trenniaegu aga selles suhtes olen Markoga nõus - et õieti trenni teha ja sellest maksimaalne kasu saada, peab olema kindel treeningplaan ja sellest peab ka kinni pidama, see tuleb iseendale eesmärgiks võtta.
VastaKustutaaga eks jah kõik oleneb eesmärkidest ja sellest kui kindlad need on, kas eesmärk rohkem nautida või hea tulemus saada, nii et mõlemal õigus. Kui on halb ja raske olla, siis pole õige trenni teha - sellest võib tulla ülekoormus ja vigastused. Peaasi et eesmärk on õige ja olemas.
Mina tõusen tavalisel tööpäeval alati 6st ja 4-5paiku lähen trenni, mis kestab 2-4tundi keskmiselt kui kõik soojendused, venitused, pesemine kokku panna. Vahest kui tahan, teen kaks trenni päevas, siis tõusen 4paiku hommikul esimeseks trenniks aga alati vaatan, et taastumine oleks ok ja enesetunne ok - samas taastavale jooksule minnes võib ka väsimus sees olla-see trenn just kiirendab taastumist.
ka mul pole mingit väga olulist eesmärki aga on plaan ja üritan sellest kinni pidada - mõistuse piires muidugi, enda "tapmisest" pole kasu vaid ainult kahju! lihtsalt on hea tunne endal, kui suudan plaanist kinni pidada, mitte ei anna alla, kui halb ilm on näiteks, enesedistsipliin on trenni tehes väga oluline või treeningpartnerid, kes innustavad!
kokkuvõtteks - on meeletult mõnus enesetunne peale kordaläinud trenni, see väike väsimus kehas annab pigem energiat juurde ja tunnen nagu tõuseksin lendu, nendel päevadel näen ka naise silmis rõõmu ja annan tallegi energiat juurde!
Esiteks vennad kommenteerige oma nime alt! Sest pea võimatu on võtta tõsiselt kellegi juttu kelle nimi on anonüümne (isegi siis kui ta peast sportlane on... samas eks kõik teavad seda vana nalja et kui jumal mõistust jagas siis olid sportlased trennis, sry siinkohal kõik mõistussega spordimehed kellest ma väga lugu pean alustades Paavo Kivisest ja lõpetades Gerd Kanteriga) Järgmine lugu on see et ehtsportlaslikult kipuvad kommentaatorid siin keskenduma Tomi isikule ja tema tulemusele mitte põhilisele.
VastaKustutaNagu mina aru saan on see esmajoones just eeskuju ja tegutsemaärgitamise projekt. Ja väääääga teretulnud sellisena! (mitte mingi riigi poolt tehtud imal välimeeedia reklaamikampaania, tehke rohkem sporti) Ja sellisena tuleks ka seda võtta. Need mehed kes teevad päevas 4h trenni võiksid lugeda hoopis teisi blogisid ja sinna oma nõmedaid kommente kirjutada. Siin on ikka tegemist TERVISESPORDIGA mitte saavutusspordiga. Vot sedasi. Lahinguväljal näeme raisk!
Tere Tom
VastaKustutaTriatleedina loen Sinu tegemiste kohta iga päev ja leian, et olete koos Ainiga väga õiget teed sammumas. Kõige olulisem asi on järjepidevus. Kui suudad ennast pidevalt tegevuses hoida siis on lõpptulemus ka kindlasti positiivne. Alustada tuleb ikka tasa ja targu, et ennast kohe ära ei väsitaks ning, et keha saaks uue situatsiooniga kohaneda.
Ja teistele sportlikele lugejatele ütlen, et pühendumise korral ei ole midagi võimatut. Inimene suudab! Kui tahab....
Tegelt mul tekkis küsimus, mis on saavutus, mis tervisesport? kes lahti seletaks?
VastaKustutaKui blogi autoril on kavas triatlon läbida, siis minu jaoks see oleks juba saavutus ja nimetaks seda saavutusspordiks?
mul pikemad trennid 3-4tundi, kokku nädalas ehk ca 10tundi jooksu, vahest ka 2korda päevas aga ei võistle vaid tunnen end hästi ja tunnen et kiirus suureneb ja vorm paraneb, syda töötab rahulikumalt. mis sport see on? saavutus, tervis?
Minu tänane SAAVUTUS, 2h Nõmmel klassikat nühkida kilsasel ringil, kõikidel kiiretel ja tugevatel jalus. Oi, kuidas oleks parema meelega teleka ees horisontaalis kanalitetapmisega tegelenud... aga nyyd on hea tunne, mõnus mõnus olla :) SAAVUTUSsport ikkagi :)
VastaKustuta