Otsing sellest blogist

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

IS2:5 MATK METSAS: TRIIN ON SPORTLANE, LUMI OLI METSAS PÕLVINI AGA MATKAMINE ON TÄIESTI ALAHINNATUD SPORDIALA

Tegelikult oli mul täna õhtul ettenähtud ujumine koos jõusaaliga, aga kuivõrd mul ei olnud mingit lusti ujuma minna, siis vahetasin kolmapäevase ja esmaspäevase treeningu ära. Algselt mõtlesime teha kepingu Triinuga kusagil Kadriorus, aga juhuslikult rääkisin Priit Salumäega ning tuli välja et Virgo Neeme ja tema on kell 18:30 alustamas pooleteisttunnist metsamatka Harku järve taga, siis otsustasime nendega liituda.


(selline pilt avanes meile metsas)

Esmaslt on muidugi pool tundi vaja selleks, et sinna jõuda - sest sellise ilmaga nagu täna on Paldiski mnt. ring umbes, ja seda isegi kella 18 ajal. Aga see meid ei heidutanud.

Matkale asusime koosseisus neli tankisti ja koer. Triin, Virgo, Priit, Välk ja ma.
Tempo oli väga kepsakas ja entusiastlik praktiliselt terve matka. Seda paljuski seetõttu, et nagu selgus, olen ma abiellunud sportlasega. Triin leekis ees minema nii, et isegi Salumäel oli higi otsaees (aga see on vana, kes olenemata ilmast käib hommikuti jooksmas, lisaks õhtustele treeningutele).



Kokkuvõtvalt läbisime kusagil 8 km või natukene peale ja 1 km sellest oli paksus, põlvini ulatuvas lumes. Tempo oli ehk esimese korra kohta veidi kiire, aga ei midagi hullu ka ei olnud. Vahepeal oli natukene raske, aga see tunne, mis valdab Sind pärast matka lõppu on kuninglik. Pingutus tasub ennast ära. Seda tegelikult igal elualal ja igas tegevuses. Mõtisklegem korra, milline oli Teie viimane suur pingutus? Ja kuidas pärast tunne oli? Finis coronat opus - lõpp kroonib töö - on üks selline ütlus. Täna õhtul on mul kroon ja kõigil teistel matkalistel ka. Isegi Välgul :)


(pilti pole töödeldud - põhjusel või teisel tekkis säherdune kummaline moodustis. kõigi piltide autor on Triin, seetõttu teda ennast näha polegi, ta kogu aeg leekis või pildistas)

3 kommentaari:

  1. Neid meie talviseid rõõme ja võimalusi tulebki nii nautida. Loen siin lehest, et britid on hädas oma ootamatu talvega - miinuskraadidega ei taheta enam töölegi minna ja lumi on katastroof. Meie aga peaksime küll nüüd rahul olema - sellist talve me ju tahtsimegi !
    Ja miks mitte minna lihtsalt lumme müttama. See on ju parim jõuvastupidavuse treening. Milleks punnida kusagil higi- ja tolmulõhnalises jõusaalis kui meie oma loodus värske õhuga pakub palju paremaid treeningu võimalusi. Ja pealegi on see ju tasuta !
    Käisin ise mõni aeg tagasi lumeräätsadega Lahemaal kepikõnnimatkal. Ja see oli jällegi täiesti uus elamus. Koormus muidugi päris kõva, sest siin said ka käed tegevust. Ja loodust pääses nautima sellistes paikades kuhu muudel aastaaegadel ligi ei saa(sooalad, veekogud jne.).

    VastaKustuta
  2. Viimane pilt on sellepärast veidi läbipaistev, et kuna valgust oli arvatavasti vähe, siis tuli madala säriga pilti teha (nii umbes 1 sekund vms).. ühesõnaga kaamerat liigutades tekkis selline efekt, kuna katik oli kauem avatud kui tavaliselt. Veits fotopede juttu ka:P
    Aga edu treeningutel!

    VastaKustuta