118. TREENING: TUULISELT JA KÄRMELT

Eile ei olnud minu meelest kellelgi eriti aega. Kõigil oli kiire. Liiklus oli närviline jne. Meil oli Priiduga treeninguks aega umbes tund, napp tund ma ütleks isegi, aga see ei seganud meil tuulise ilmaga rattaid välja ajamast ning Kakumäe ringile tuiskamast. Tuul oli nii tugev, et tahtis nina peast ära puhuda - mis muidugi meeldis Kakumäe rannas lohemeestele ja surfaritele, aga mis tingimata ei pruugi meeldida ratturitele. Samas on muidugi vastutuul kasulik, sest mägesid meil siin Põhja-Eestis teab mis palju pole ning vastutuul on hea võimalus harjutada mägede sõitu ilma mägedeta. Natukene sarnane on.

Nii, aga muidu läks see tunnike ilgelt kiiresti. Nii kiiresti et isegi imelik oli. Ei saanud veel õigupoolest sõitma hakatagi kui tuli juba lõpetada. Aga praegu treenima peab, sest pühapäeval on Tartus oluline võistlus, kus Priit tahab olla naistest esimene kui ma ei eksi. Kas tal see õnnestub? Seda saame teada juba esmaspäeval.