Otsing sellest blogist

neljapäev, 10. september 2009

115. TREENING: DAVAI BÕSTRA, RJEBJATA KONJAT!

Eile peale tööd, täpsemalt kell 17:30 võtsime sõbra Hannesega suuna Viimsile. Seda loomulikult ratastega. Puhus massiivne taganttuul. Isegi nii hea taganttuul, et kohati kippus spidomeeter sinna 40km/h. Kerge ja mahe oli vändata ja nii kuni Tammneemeni välja.

Tammneemes sigines meie teele aga takistusriba: täpsemalt kaevati seal kaevikuid ning kui ma ei eksi, siis paigaldati veetrassi. Igal juhul oli kaevik mehe sügavune, keset teed olid ekskavaatorid ja u 20 cm laiuine teerada viis mööda kaevikuäärt edasi. Võtsime aga rattad kaenlasse ja tippisime oma rattakingakestega nagu kaks baleriini mööda kallast kuni saime ekskavaatoritest mööda. Kusjuues vene poisid, kes töötasid vaatasid meid ja siis üks karjus ekskavaatorimehele, kes ees oli: "Davai bõstra, rjebjata konjat" - see oli päris äge.

Nii, pärast Tammneemet ei keeranud mitte Tallinna poole, vaid jõudes mere äärde keerasime veel paremale ning lasime piki mereäärt tee lõpuni, sest hea taganttuul oli. Vasakul oli surfarite meka, sest hea tuulega oli neil eile küll vägagi mõnus sõita.

Nii, aga siis pöörasime tagasi. Ning nagu öeldakse, see mis läheb üles peab tulema ka alla - peaaegu sama kehtib tuule kohta, kui kusagile minnes on hea pärituul, siis tulles on suure tõenäosusega vastutuul. Vastutuult tundsime palju rohkem kui pärituult. Kiirust üle 26 ei olnud praktiliselt enam võimalik saada. Kujutasin endale ette, et nüüd olen mägedes ja väga hea oli. St ei olnud vastik vastutuul, mis tapab nii ära, et üldse enam sõita ei jaksa. Oli selline raske, kuid täiesti normaalne trenn.

Kui jõudsime Pirita teele, siis vahetasime rattad korra ära. Ma proovisin Hannese hübriidi ja tema proovis minu maanteeratast. Hübriid oli täitsa hea, aga ma jään enda juurde, et maanteerattast paremat ma ei tea.

Aaa - siin mõned kommenteerijad olid veidi kurjad, et ma üritasin vastandada Keskkütte saates maanteerattasõitu maastikurattasõidule. Ei üritanud. Minu meelest polegi siin midagi vastandada. Maanteeratas on ägedam kui maastikuratas ning selline on minu seisukoht. Mul on väga kahju, kui see kellelegi ei meeldi. Osundan ainult sellele, et me elame demorkaatlikus riigis, mille üks eeliseid on see, et kõigil on õigus oma arvamusele. Positiivset neljapäeva. :)

7 kommentaari:

  1. :))
    Ma loodan et 20. septembri hommikul oled seal kus Jaan ja Priit,ehk ka Sten ja Reimo, ja paljud triatlonimehed jm. spordialade esindajad, kui mitte ise sadulas siis vähemalt telemeeskonnas-vb see "changes your mind".
    Ligi 5000 rattasõpra ei saa ju eksida :)
    Head väntamist!

    VastaKustuta
  2. Maanteeratas on kole asi, nagu oina skelett ainult ilma roietata ja rattad ka vee all. Õudne.

    VastaKustuta
  3. Khm. Selle viimase avaldusega ei saa ma päris hästi nõustuda. Saadet ei ole kuulnud aga eks ma kuulan ta nüüd ära. Ehk saan miski parema lahtiseletuse. Aga. Kindlasti on MTB palju lahedam kui maanteeratas.
    Sest. Ei pea arvestama autodega, eriti halbade rattateedega ja eriti nende rattateede ülesõitudega.
    Palju atraktiivsem ja vaheldusrikkam keskkond… Palju vähem stressi.
    Rattatunnetust annab kah märgatavalt laiemal skaalal. Jalad peavad oskama teha tööd nii madalatel pööretel kui väga siblides. Tasakaaluhoidmine on teisest kategooriast. Lisaks rattajuhtimiseoskus kitsastes tingimustes ja samas ka pikad CrossCountry lõigud pikkadel kruusateedel…
    Samas - läheb maastikul toredaks alles siis kui maanteed juba piisavalt mõõdetud ja jalg ja vaim maastiku jaoks valmis.

    Ning kui juba demokraatiale rõhutakse siis tulen välja arvamusega, et inimene, kes sõidab maanteerattaga ca 26kmh treeningkiiruseks, TEGELIKULT ei vajagi maanteeratast :) MTB'ga teeks palju rohkem tööd e. efektiivsemalt trenni :)

    VastaKustuta
  4. Ei noh, ärge pange nüüd niimoodi pahaks palun. Ma sõidan ise ka aegajalt hea meelega MTBga. Väga okei on. Lihtsalt mulle meeldib MTBst teine ratas rohkem - ärge võtke palun mult seda rõõmu ära, et ma niimoodi tunnen. Tarmo - eilse tuulega 26km/h vastutuult sõita, ma arvan et see on väga kõva tulemus. Ja juhiksin veel tähelepanu et n. Jaani treeningkiirus on 30-35 km/h tavaliselt. Tomm

    VastaKustuta
  5. Ei panegi pahaks - tõin välja lihtsalt selle teise külje asjast :)
    Ma ei saa absoluutselt end nimetada antud hetkel maastikuratturiks - viimased kaks aastat olen vaid maanteed nühkinud. MTB'ga aga 1.0 slikkidega. Tunnen, et maastikule pole veel asja peale vahepealset kuut aastat. Hetkel vaatan omale järgmiseks aastaks uut ratast ning hetkel tundub, et siiski on mõistlikum minusugusel harrastajal hankida omale MTB, mitte MNT. Just eespool mainitud põhjustel - universaalsem - saab sõita nii maanteed kui maastikku. Kui ka treeningul tehtav töö hulk.
    About your 26kmh… kindlasti on 26kmh eilses vastutuules hea tulemus, lugesin selle automaatselt kogu treeningu keskmiseks.

    Võrdluseks - minu praegused rattatreeningud on keskeltläbi 2.5h pikad. Selle aja jooksul sõidan ca 70-75km. Keskmiseks 28-29kmh. MTB ja slikkidega… HR avg 130-140bpm…

    Millest tulenevalt tegelikult tahakski näha su statistikat. Kaal enne treenima hakkamist ja praegu. Pulsid esimestel kordadel ja praegu. Kogu treeningu keskmine kiirus alustades ja praegu… kogukilometraaz, etc, etc.

    Jõudu igastahes.

    VastaKustuta
  6. Jah, nõus, Tomm, too oma läbitud kilomeetrid ja muud huvitavad numbrid lagedale!

    VastaKustuta
  7. Nõustun Tommiga, maanteerattast paremat ratast ei ole minagi kogenud.
    Hakkasin meenutama ja sain aru, et vähemalt 25a erinevate ratastega sõitnud [noh, alates kolmerattalisest ja tõukekast, eksju:), siis muidugi kokkupandav, saljuut, erekad, meestekas, turist ja mitmed maastikurattad], kuid nüüd lõpuks muretsesin mnt ja peale kolmandat sõidukorda juba võin väita, et olen leidnud kõige nauditavama kaherattalise.
    Jah, miinuseks on see, et peab mõtlema marsruudi/teekatte peale ning arvestama liikluse ja ilmastikuoludega, kuid kui juba õigele rajale jõuad, siis aina vänta ja tunne mõnu!
    Jõudu:)

    VastaKustuta