Vahepeal ma olen mänginud põhiliselt jalkat. Praegu on käimas sellised ettevõtete vahelised mõõduvõtmised ja meil on olnud kaks mängu, esimene oli kontrollmäng - suhteliselt lühike ja teine oli siis juba turniir. ERRi meeskond mängis Swedbanki vastu ning tuli 0:1 kaotusseisust võitjana välja 2:1. Suure panuse andsid Wend ehk Priit Kuusk ja muidugi Dima Kulikov, kes oli ühe värava autor ja teise arhitekt. Well done!
Mis puudutab minu panust mängu, siis ma ei saaks öelda, et oleksin oma mänguga kuidagi rahule jäänud. Kaks täiesti kindlat löömata väravat, üks täiesti ebaõnnestunud nurgalöök. Üldse tundub mulle, et mida rohkem ma jalgpalli mängin, seda halvemini välja tuleb. Ma annan endale veel järgmisel nädalal ühe võimaluse, aga kui ma ikkagi jätkan nii halbu esitusi, siis pole jalgpalli rohkem mõtet mängida ning jätkan ainult ujumise, ratta, jooksu, kepingu ja muude taoliste sportimistega.
neljapäev, 17. september 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kas jalgpalliga on mõtet jätkata või mitte, on tõesti Su enese sisetunde küsimus- aga ainult sellepärast, et praegu väga hästi välja ei tule, ei maksa ka üritust pooleli jätta. Mina käin juba näiteks hea mitu aastat kossu mängimas hoolimata sellest, et ma paras nisanäpp olen- ja sellest hoolimata naudin mängu. Peaasi, et on kellega koos mängida :) Treeninguid ei maksa liiga ühekülgseks ajada, on minu arvamus. Parandatagu mind kui eksin, aga kas jalgpall ei anna näiteks jõudu hapnikuvõlas pingutamiseks?
VastaKustutaEdu igaljuhul!