Pealkirjast palun ärge järeldage, et ma olen maailma parim ujuja. Kaugel sellest. Kalevis lähevad kõrvalrajal ikka Eesti koondise naised must mööda nagu magavast kassist. Aga enesetunde mõttes on mul hea meel tõdeda, et krool on hakanud pärast triatloni tulema. Isegi tegelikult natukene enne. Usutavasti treeninglaagris tajusin - et nüüd hakkab ujumine juba laabuma. Kui varem oli tihti harilik treeningus-nühkimine minu ujumise ilmestamisel ehk parim omadussõna, siis treeninglaagriga asendus see ujumisega.
Moel või teisel, oli eile jällegi suurepärane ujumispäev. Ma tegin isegi lõike. St ujusin niikiiresti kui suutsin n. pool basseini pikkust ja siis teise poole võtsin rahulikult. Ropp kiiresti läks edasi vahepeal. Selline tunne tekkis isegi korraks, et see polnud mina, kes ujub, vaid mingi loom. Ühtlasi tekib pikal ujumisel selline moment, kus näib et oled veega üks. Nagu amfiibinimene või sinna pooole. Eile oli see amfiibinimese moment täitsa kontides. (või peaks ütlema luudes?)
Kilometraaž hullult pikk ei tulnud. Kokku 1,5 km. Aga selle eest oli hunnitu. Üldiselt lähen vist ja vaatan omale lestad, vahel on lestadega ja nende käelabadega hirmus mõnus treenida ja nii läheb teatavasti ju veel kiiremini edasi... :) Vägev! Küll aga soovitan ujumisega ettevaatlik olla, sest see hakkab meeldima. Ja mida paremini Teil see välja tuleb, seda rohkem meeldib. Karm. Täna tahaks jälle vette!
teisipäev, 8. september 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Tean, mida sa tunned! Ujumine tõepoolest hakkab meeldima. Olen täpselt sama kogenud ja kogen üha edasi. Kui 2 aastat tagasi sai triatloniklubiga liitutud, siis võttis esimestes treeningutes ikka "karbi" lahti - vanad kalad tegid soojenduseks 600-800m ja siis alles läks treenimiseks. Ma arvasin toona, et ujumine ei hakka mulle kunagi niipalju meeldima, et suudaksin ka mõnuga trenni tulla ja nende vanade kalade moodi kaasa teha. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem süvenes pisik ja need esmalt võimatuna tundunud soojendusmeetrid said endalgi tegelikkuseks ning nagu isegi ütlesid - täna tahaks jälle vette. Ei ole mõnusamat ala kui ujumine. Edu sulle, anfiibinime :))
VastaKustutaTervitades,
Margus
Peaksid oma jooksuga ka tegelema. Ütleme ausalt, see on ikka päris nõrk.
VastaKustutaKes oled Sina Margus2 et öelda, mida inimene peaks ei peaks tegema? Ütleme ausalt, igaüks teeb seda mida tahab ja siis kui tahab ja see, et Tom on teinud läbi hiljuti triatloni on ikkagi midagi päris suurt ja kõva. Sa tegele jooksuga ja tee hästi tugevaid asju.
VastaKustutaSoovitan lihtsal jooksule ka tähelepanu pöörata, sest see on viimane ala ja reeglina otsustab kõik. Pole ju mõtet head ujumis ja ratta tulemust ära rikkuda ebaõnnestunud jooksuga.
VastaKustutaKüll see jooks ka järgi tuleb, andke Tomile aega atra seada.
VastaKustutaTriatlonis hakkab tulemus tulema alles aastate möödumisel, pealegi on kõigel sellel ujumisel ja rattal kumulatiivne mõju ja, tahte või ei taha, see mõjub ka jkooksu tulemusele.
Seniks vähem juttu ja rohkem trenni.
Küsin ainult ühte, mis eesmärgil sa Tomm praegu lõike teed? Lähed sügisel veel võistlema? Organism peaks nüüd puhata saama, lao parem põhja.
Samas, kui Ain sulle selle ette kirjutas, siis hoian moka maas ja ei sekku.
Parimat,
Märten
Kõik oleneb jah eesmärgist. Kui lihtsalt vormi hoida ning mõnusalt liikumisharrastusega tegeleda, siis pole vahet mis alaga tegeled ning palju sa seda teed. Kui aga võtta eesmärgiks jälle mingi triatlon, siis peaks asjale natuke loomingulisemalt lähenema. Praegusel etapil oleks jah kindlasti põhja loomine. Aga ka minu meelest on jooks Tomil praegu teiste aladega võrreldes tagasihoidlik. Aga see on ka kõige kergemini treenitav ala, kuigi tulemuse saavutamine võtab aega.
VastaKustutaSaadan suurele ringile ka küsimuse:
kas triatlonis oleks kasulikum treenida rohkem seda ala mis on nõrk, või arendada edasi just oma tugevamaid alasid ?
Mina treenin ainult ujumist ja jooksu, sest need on mul seal keskmike seas (Pühakal 130-st osalejast 60-s olen umbes). Aga rattas olen 100-s kuna aega pole nii palju. Usun et järgmine aasta olen ujumises ja jooksus juba 40-s, ning eks see ratas siis ka paraneb natuke iseenesest.
VastaKustutaIkka nõrkusi treenida. Ja lisaks ratast sõita. Roppu moodi ratast sõita, sest olgem ausad, sellest oleneb praktiliselt kõik.
VastaKustutaKui rattajalg on tugev, siis pääsed jooskule värskema jalaga ja ka joosk on lihtsam. Kui ratas nõrk, siis on jooksuks kas a) jalg pehme ja joosta VÄGA raske või b) oled jooksuks juba nii taga, et oma konkurente ikka raske püüda.
Seega sõitkem ratast!
jooks on natuke ka kehakaalus kinni (s.t. mitte niivõrd kaalus, kuivõrd koostises). ja ma oma tarkusest soovitaks proovida huvi pärast kahte asja - umbes kuu aega, siis peaks tundma, kuidas mõjub:
VastaKustuta1. piimatooted välja. valk tuleb mujalt (liha, kala, muna)
2. tärklis ja valk eraldi. 2h peaks nende söömise vahe olema. liha kõrvale söö hunnik köögivilja, mitte kartulit-pastat-riisi. kui tahad kartulit-pastat-riisi, siis söö nende kõrvale ka köögivilja, mitte liha-kala.
Andestust mister Anonüümne, aga see söömise kohta käib jutt on lauslollus.
VastaKustutaJooks on hingamises kinni. Mida kiiremini jooksed ja raskem hakkab, seda rohkem hingeldad. Proovi vähem lõõtsutada. Harjuta kodus. Hoia hinge kinni. Algul hoia hommikuti. Pärast hoia lõuna ajal ka. Õhtul hoia jälle. Lõpuks saavutad selle taseme, et öösiti ei hinga üldse. Selle pealt on juba hästi kerge joosta. Võtad ühe sõõmu õhku ja lidud oma triatlonid kõik läbi ilma hingeldamata. Jõudu harjutamisel.
VastaKustutaSuur tänu vanake Hotapõitch!
VastaKustutamärten
VastaKustutaei ole lauslollus. iseenda peal järele proovitud ja tulemused ja enesetunne paranesid nii, et ma ei uskunud seda. võid väita, et see on lauslollus, kui oled ise katsetanud. kuu on miinimum.
soovitas seda mulle arst, sest olid probleemid tervisega - ei maksa vist öelda, et ka need kadusid.