57. ja 58. KIIREMAD RATTARINGID PRIITUDEGA

Laupäeval ning pühapäeval leidsid aset võimsad manöövrid maanteratastega. Laupäeval sõitsin ma Hr. Priit Salumäega ning pühapäeval Hr. Priit Ailtiga. Mõlemad treeningud olid umbes tunnised, kuid ma pean ütlema, et pühapäevane treening oli raske. Lihtsalt oli raske sõita ja kogu lugu.

Aga kõigepealt siis laupäevasest. Kimasime Kakumäe kandis. Ilm oli meeldiv, päike säras ja tuju oli hea. Priit sõitis maasturiga, mina maantekaga. Tegimegi kohe algusest sellise tunnise plaani. Tiirutasime ringil ja siis tegime ühe väikese poogna veel peale. Vaatsime maju nö. Rattasõidus on meil selline hobi, et lisaks mõnusale treeningule tutvume me ka pealinna arhitektuuriga, teeme tähelepanekuid ning arutleme linnaruumis leiduva üle - mõistagi sundimatult ja naljaga, aga tore on ikkagi. Ma arvaksin, et olen näinud aasta ja natukene peale jooksul, mis rattaga sõidan oluliselt rohkem ägedaid maju ja ka kohti kui siis kui ma rattaga veel ei sõitnud. Autoga ei jõua lihtsalt pooli asju märgata.

Nii, ja pühapäevane trenn oli meil ka tunnine kusagil. Okei, Ailt lasi paar kolm neli tundi sõitu, aga ma lisandusin tema seltskonda lihtsalt veidi hiljem, pärast Keskkütet, mis sel pühapäeval Vikerraadios oli. Sõitsime seda Pirita ringi - Selveri juurest jõeni, sealt Pirita poeni. Võtsime mõned tõusud ja nautisime samuti head ilma. Aga mul oli raskem sel päeval. Ma isegi ei tea miks, aga raske oli. Ei jaksanud eriti tubli olla. Igal juhul tunnike sai tehtud taas ja sellest oli hea meel.