54 TREENING: MA EI VIITSI

Möödunud nädalavahetus sai kuulsaks sellepoolest, et ilm oli nii ilus nagu ei kunagi varem pole sel aastal veel olnud. Ja sooja ilma tõttu ma usun tekkis täielik treeningtahte kaos. Nii ma lükkasingi edasi oma jooksutreeningut, mis pühapäevale planeeritud oli. Kell oli juba 20:20 kui ma võtsin ise endal turjast kinni, tassisin ennast tahatuppa, panin selga jooksuriided, pulsi kella peale ning samamoodi turjast hoides lohistasin õue.

Nii mu treening algaski. Ja kulges väga rahulikult. Pulss pidi olema 120 ja 140 vahel, mis tähendas seda, et nii kui ta tõusis üle 140, pidin ma nii kaua kõndima, kuni ta 120 peale tagasi läks. Sellest johtuvalt oli vähemalt pool trennist kiirkõnd. Aga see selleks, nii pidigi olema.

Aga mida ma öelda, tahan selle Ma-ei-viitsiga. See situatsioon tuletas mulle meelde kooliaega. Ma nimelt valmistasin järgmise päeva koolitükkid ette alati kohe pärast kooli, ei lükkanud õppimist õhtusse, öösse või edasi. Vaid tegin asjad kohe ära. Nii tuleb teha ka tegelikult treeningutega, eriti siis kui on segavaid faktoreid, nagu soe ilm jne. Eriti kaval on treenida varahommikul, isegi enne hommikusööki. See tõstab toonust ja loob terveks päevaks hea meeleolu.

Kõige tähtsam on aga mitte murduda. Lihtne on leida erinevaid põhjuseid miks mitte trenni teha. Siin tulebki mängu tahtejõud. Tuleb ennast sundida ja asjad ära teha. Ei saa anda alla, ei saa teha endale järeleandmisi. Me ei peta kedagi teist peale iseenda. Ja ikka väga hea tunne on pärast, kui Sa suutsid. Iga inimene suudab!