49 TREENING: SEIKLUSED PIRITAL JALGRATTAGA

Päike säras taevas, ilm oli karge, aga mitte liiga külm. Must ratas sõitis kiiresti, käigud vahetusid sujuvalt vastavalt vajadusele, jalad hoidsid ühtlast rütmi ning kumm nurrus all. Umbes sellisena võiks kirjeldada tänast treeningut koos Ain-Alariga, mille me sooritasime Pirital. Priit ja Endel olid ka meiega, aga nad olid masinaga - mis tähendab seda, et trennitegijaid neist muidugi polnud. Ometi oli neil teine väga oluline roll - nad sõitsid meie kõrval nö saatemasinaga ning filmisid seda mismoodi meie liikusime. See on vajalik selleks, et Terevisiooni triatlonilõiku ilmestada 2 nädala pärast.

Aga treening iseenesest oli äge. Ma olen täiesti sillas sellest rattasõidust kui aus olla. Võistlusmoment on ka - nt kui pühapäevasõitjad väga rahulikult chillivad rattaga, mina trenni teen ja neist mööda kihutan, siis ma ei tea miks, aga mulle see tunne meeldib. Võimalik, et ujulas ma võin sellest unistama jäädagi, et kellestki kiiremini ujuda, siis ratas, mulle näib tuleb mul paremini välja. Ain-Alar Juhanson, mu treener, kipub olema muidugi ka maailma parim triatleedist rattur, aga ikkagi - ratta säherdune meeldimine tuli mulle üllatusena. Võibolla siin on ka väike osa Priidul, kes minu meelest on rattaga isegi veidi lähedasemas suhtes kui oleks normaalne, aga talle võib selle andeks anda, sest see on ka teatud mõttes ta töö. Aga see vend tõesti armastab rattaid.

Nii, aga reedel, homme hommikul kell 8:45 umbes on Terevisiooni saates triatloni lõik, kus me räägime ratta turvavarustusest. Ja isegi kui Sa mitte midagi muud ei kanna, kasuta, siis ma väga julgustaksin Sind kiivriga sõitma. Kiiver näeb muhe välja, aga tal on ka see hea omadus, et võib päästa Su elu siis, kui sa ei oska midagi kartagi...