Kahtlemata ei oska ma öelda, kas see ongi normaalne nähe, aga igal juhul on mind tabanud pärast augustit kohutav treeningväsimus. No ei suuda ennast praktiliselt motiveerida treeningulainele. Eile õhtul ma murdsin hambad ristis sellest ahelast vähemasti ajutiselt välja ning ujusin 1000 meetrit. Ei olnud eriti raske trenn, kerge ka mitte. Samas oli pigem raskemapoolne, ütleme sajasel skaalal 65.
Aga mulle näib, et pärast mingit suuremat kokkuvõtmist ja pingutust ei saagi sellest väsimusest ja motivatsiooni puudusest üle ega ümber. Rääkisin ühel päeval Priit Ailtiga - Pühajärve triatloni 2. mehega. Temal n. on olnud samamoodi - kuigi mitte sel korral, aga üldiselt. Tekkibki väike auk, millest on välja roomata üsna raske.
Aga väljaroomamine tuleb, sest keha nõuab. Imelikud peavalud ja veidrad viirused hakkavad ligi hiilima nii kui treeningmahtu vähendad. Sellised haigused, millest varem polnud kuulnudki. Käid korra treeningus ära ja ongi kohe puhtam kuivem ja muretum tunne, nagu öeldakse..
Vaatame mis edasi saab, aga praegu tundub, et ehk hakkavad taas toimuma korralised treeningud ning suudan ennast piisavalt palju piitsutada, et sellest väsimus/laiskus treeningaugust välja murda.
esmaspäev, 2. november 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kui sellest august välja roomad, siis loodan, et räägid siin teistele ka oma nippidest ja trikkidest :)
VastaKustutaJuba tükkaega üritan ennast motiveerida, aga mida pole, seda pole ja trenn on pigem ebameeldiv tegevus, kui midagi muud.
Liiga palju aega ja vigastusi on merre voolanud, et sujuvalt tagasi rongile hüpata.
Suhteliselt tuttav tunne. See aasta sain sellest üle kui seadsin endale eesmärgi, mille nimel trenni teha. Võid näiteks mõelda täispika triatloni peale ??
VastaKustutaEks see praegune aastaaeg ole ka selline, et ega eriti välja trenni ei kipu. Eilne päikseline sügisilm oli aga küll fantastiline. Ja arvan, et kes väljas liikumas käis, sai kindlasti positiivse elamuse.
VastaKustutaIse sörkisin Stroomi rannast mööda uut promenaadi Rocka-al-Mareni ja tagasi ja sain küll paraja annuse liikumisrõõmu. Tuli kohe kange tahtmine jälle treenima hakata.
Muidugi peaks mingi suurem eesmärk või stiimul ka ikka olema. Selles mõttes see Toomase "Inimene suudab" oli eelmisel suvel küll hea "propaganda". Nüüd tuleks aga ehk midagi uut välja mõelda.
Aga nii ongi, tuleb endale eesmärk võtta ja plaan paika panna. Siis on oluliselt lihtsam ennast trenni vedada. Aitab ka veel, kui on kellegagi koos minna.
VastaKustutaMärten
Hei Tom! Mõtle ennast tagasi suvi 2009 viimasele 3 kilomeetrile kui suuremad tõusud olid selja taga ja "lõpp juba paistis". See oli ülev emotsioon ja ma tean vähemalt 5 ägedat spordimeest kelle sa oled innustanud triatloni radadele. Ja sul peaks kuskil arhiivis olema mõned jupikesed filmi mis selle emotsiooni ehedalt meelde toovad. Vaata seda ja usun et motti trenni teha tuleb rohkem kui pangega!!! :)
VastaKustutakui pole head eesmärki järgmisex aastax, siis eesti sygis tekitab masekat küll kidlasti veidike...
VastaKustutaaga yrita leida eesmärk, teha veidi trenni ja kui tunnetad arengut, siis see stimuleerib kõige enam!
s.t. tahan öelda, et ise olen oma jutuga toonud jooksmise juurde viimase paari nädalaga 2tuttavat
VastaKustutasain just rattatrenni käima kui nüüd tuli külm ja pime peale.
VastaKustutaseevastu (öise inimesena) tegin eneseületuse enne tööd ujumas käima hakkamisega - väga virgastav tunne terveks päevaks.
peaks ka jooksmas hakkama käima õhtuti, aga kuidagi ei suuda - õhtul töölt tulles on väljas juba "jüri öö" ja ehk peaks nädalavahetuse päevasel ajal nö maigu suhu saama, siis on juba kergem ennast pimedusse motiveerida
Ma tegin ka peale Pühajärvet pausi treeningutes terve augustikuu, ei olnud lihtsalt mingit isu trenni teha. Samas septembris hakkasin jälle hea meelega trenni tegema ja siiamaani tõusvas joones. Eesmärk on võlusõna, augusti lõpp 2010 ootab ja loodan, et Tommi kaa.
VastaKustutaSee on päris hea soovitus mida Heiki annab, et motivatsiooni saab ka varasematest meeldivatest kogemustest. Ka ise olen seda tihti kasutanud. Ma aga väga kahtlen, kui meeldiv tunne see Tomil oli Pühajärve viimasel kolmel kilomeetril ! Finish muidugi paistis aga jooks on Tomil ikka paras valulaps. Jooksma muidugi peaks, kui tahaks ka edaspidi triatlonidel osaleda. Ilm praegu veel ju kannatab aga varsti võib kiirelt muutuda libedaks ja lörtsiseks ning ega siis ka ise enam eriti jooksma ei kipu. Soovitan siis kepikõndi (mägisel maastikul) ja varsti ka suusatamist (nii klassikat kui uisku). Ja praegu annab päris hea toonuse ka jõusaal koos saunaga.
VastaKustutaToomase 2 eesmärki on ju täidetud: Pühajärve triatlon läbitud ning samuti julgen väita, et oled motiveerinud inimesi tervisespordiga tegelema (näiteks võin ennast tuua). Kui suudad uue eesmärgi sõnastada, on lihtsam motivatsiooni leida järgnevateks treeninguteks.
VastaKustutaOma väheste kogemuste juures olen ka mina selle litaka ära saanud. Kuigi teadjameeste käest sain pragada, et mott ära kadus ja trenni ei tahtnud teha..! Mõni arvaski, et loobun juba alguses, aga eksis.. tänu sellele kasvas armastus selle spordi vastu veelgi.
VastaKustutaMina pidin endale nt. väikese eesmärgi leidma aga nüüdseks on sellest saanud hoopis elustiil tänu paljudele inimestele, kes mu ümber ja iseenda suure tahtmise.
Austa iseennast ja oma saavutust, ära viska maha nii palju vaeva, mida siiani nähtud. Järgmisel suvel palju palju toredaid spordiüritusi, millest osa võtta ja neid samu inimesi näha, kes Sulle kaasa elanud! Keep on going!
See on täiesti loomulik,ei midagi personaalset, ilmselt seotud nii aasta-aegade vahetumise,ilmade pimenemise ja inimese enese biorütmidega. Jooksjad-rattasõitjad teevad tavaliselt praegu kuni kuu pikkuse pausi, suusatajad aga hakkavad juba tardumusest välja tulema, neil ka eesmärgid lähemal.
VastaKustutaminu arust on väsimus ja laiskus kaks eri seisundit:kui oled väisinud,tuleb korralikult välja puhata,aga laiskus on puhas tahtejõu puudus.
VastaKustutaei ole võimalik 12 kuud aastas paugutada. meil eestlastel on ju tavaks, et üks hooaeg (suusa, ratta, jooksu, triatloni jne.) järgneb teisele ja kogu aeg on kõrged eesmärgid paistmas. kui endast rääkida, siis rohkem suviste alade (ratas) tegijana oligi praegu paras moment kuu või poolteist vähe kergemalt võtta, asendada tavapärased treeningud, millega hooaeg lõpuni venitada mingite muude asjadega - matkata, kepikõndida, teha lihtsat füüsilist tööd värskes õhus, jalutada titevankriga jne. minu mott langes peale rattahooaja viimast võistlust nii madalale, et mtb on siiani Tartu rattamaratonist pesemata, seisab sopasena toanurgas. sarnaselt tommiga algavad mulgi peale pausitamist mingil hetkel tervisehädad, samamoodi pea hakkab valutama, tõved tulevad kallale ja üleüldse on kehv ja närviline olla. lisaks hakkavad riided väikeseks jääma. siis on uuesti viimane aeg tegudele asuda - esimesed ujumised ja üldfüüsilised treeningud on nüüd selja taga, uuele hooajale vundamendi ladumine on alanud. tunne on hoopis teine ja märtsi alguse rattalaager juba paistab. jõudu kõigile.
VastaKustutaTomm! kuni 11.12.2009 on võimalik ennast mõistliku hinnaga panna tartu suusamaratoni hingekirja!
VastaKustutama loen välja, et põhisõidud on toimuvad 21. veebruaril, avatud rada 14. veebruaril. Seega, avatud rajani 14 nädalat, põhisõiduni 15!
Seega jääb paar nädalat treeningutega sulandumiseks, 2 kuud treenimiseks ja terve kuu puhtalt suusa erialakeskseks treeninguks!
Ei saa kohe mitte jätta oma mõtteid ja läbielamusi ainult endale ja ehk on nüüd isatepäeval just sobiv kõigi bloggilistega ka neid jagada. Loodan, et keegi ei pahanda, kui selline pikk monoloog siin nüüd tuleb.
VastaKustutaMind on nimelt aastaid tagasi ka Eesti triatloni isaks kutsutud ning seepärast just see tänane päev ka sobiv nende mõtete edasiandmiseks.
Olen olnud Eesti triatloni alguse juures 25 aastat tagasi, liikumisharrastusega olen ise tegelenud aga varsti ligemale 50 aastat.
Triatlonidel ei ole küll enam osalenud, sest aastaid tagasi saadud raske trauma järgselt oli jooks pikemat aega välistatud.
Kui aga kuulsin ja lugesin sellest Tomi soovist läbida Pühajärve 1/2 Ironman, tundsin nagu mingit triatloni uuesti avastamist ka enda jaoks. Ja kui veel suvel Pühajärvel nägin seda suurepäraselt korraldatud üritust, siis tundsin küll, et see triatlon on ikka üks vahva ala küll - sobib nii tippudele (proffidele) kui ka lihtsalt liikumisharrastajatele. Ja minu meelest see Tomi "Inimene suudab" on parim liikumisharrastuse (mitte spordi) propaganda. Usun, et paljudki on saanud siit innustust.
Ise näiteks tulin praegu tunniselt jooksuringilt ja olin üllatunud, et suutsin jälle nii pikalt sörkida. Lähimaks eesmärgiks oli muidugi hea enesetunne, kuid kaugemaks plaaniks võtsin Tartu suusamaratoni ja suvel ehk ka mõne pikemal jooksuüritusel osalemise.
Lõpuks veel üks mõte, mida olen juba pikemat aega heietanud: tore oleks selle bloggiliste seltskonnaga ja Toomasega kunagi nüüd sügis-talvel kokku saada, et oma kogemusi jagada ja mõtteid vahetada ning seda Toomase Pühajärve katsumuse salvestust vaadata. Paraja annuse motivatsiooni peaks sealt küll saama !
Toredad mõtteid, aitäh jagamast. Ma kardan, et Tartu maraton oleks mu jaoks üsna ebareaalne praeguse treenituse ja haiguse tingimustes. Aga kunagi oleks see tore kindlasti läbi teha. Midagi väga hullu selles olla ei saa. Ainus asi, mis natukene mind pelutab on see, et ma pole eriti suusatanud. Aga eks kusagilt tuleb alustada... Kohe kui tervemaks saan plaanin kepingutega taas algust teha ja muidugi ujumist jätkata - tahaks jõuda 3 korrani nädalas ujumisega...
VastaKustuta