120. TREENING: SCOTT vs PORSCHE

(jänes on Plektrumi logo)

Tänane hommik algas kella 6:30 ajal, sest kella 7:45st oli start Piritale. Nimelt toimus Plektrumi festivali raames selline tore üritus nagu rataste ja autode võidusõit. Võidusõit on vähe palju öeldud, sest tegelikult väga hambad ristis keegi ju ei sõitnud. Mingi väike mõte oli ehk ka näidata seda, et autoga ei jõua sugugi mitte tingimata varem tööle kui jõuab jalgrattaga.

Igal juhul kolmest Tallinna paigast startisid kell 8:30 ratturid ja autojuhid, et siis 9 paiku Vabaduse platsil kokku saada. Minu stardipaik oli rannahoone. Kell 8:05 oli kogunemine, aga et sinna jõuda, tuli mul Kadriorust kõigepealt rattaga Piritale sõita. Ma ei tea kas seepärast et olin vähe unine või sellepärast et olin hooletu, aga igal juhul oli Weizenbergi uulitsas libe. Tagumine ratas jäi trammirööpasse kinni ja enne kui ma arugi sain olin asfaldil pikali. St kukkusin laksti maha - käe jõudsin ette panna ja eriti haigetki ei saanud. Aga uskumatu kiirusega käis see mats. St ma sain aru, et kukkusin alles siis kui ma juba maas olin. Päris naljakas. Riided olid kenasti nüüd porised ja käsi sai vähe muljuda, aga muud pold häda midagi - nii et sõitsin aga Pirita poole kenasti edasi.

Seal olid juba inimesed kohal - meie grupist kaks sõitjat Pent Talvet ja Tarmo Kübard, siis oli minu sõber ja suur rattaentusiast Priit Salumäe - kelle tehtud on ka kõik vahvad pildid, õige pea jõudis ka Jaan Kirsipuu ja Erki Nool - kes oli seekord autoga.

Aga enne veel, kui Erki ja Jaan jõudsid, oli meil ka Pirita rannahoone juures väikene intsident. Nimelt tuli keegi proua Toyota Yarisega ja hakkas riidlema, et kuidas me julgeme tulla jalgratastega eramaale. See oli uskumatult lõbus. St teadmiseks kõigile: Pirita rannahoone juurde EI TOHI jalgrattaga minna, sest seal on keelatud rattaparkimine rannahoone juures ja lähemal kui 20 m. See on ERAMAA. Üritasime selgitada küll, et me ainult korraks tulime siia, sõidame kohe edasi ja ei tee üldse tüli, aga proua Yarisega oli vihane. Vaatamata kangele eesti keelele oli ta siiski otsustanud meid maksu see mis maksab lahkuma sundida. See tal paraku ei õnnestunud. Igal juhul, ilmselt oli tal kiire tööle ning ta ühel hetkel ilmselt otsustas, et mis jalgrattaga lollidega ikka vaielda ning lahkus meie ebameeldivast seltskonnas. Selline pikantne seik siis :) Mina muidugi jäin mõtlema, et millest selline lollakas kurjus inimese sisse tekib. Et hommikul vara viitsid hakata 4 inimesega lihtsalt tõrelema stiilis, mida te tulete siia oma ratastega - nagu see oleks umbes tema taga aed või midagi? No see selleks, lõunaks oli see proua mul juba meelest läinud.

Rattasõit algas nii, et sõitsime aga Pirita teele ja siis juba edasi piki rattateed. Päris äge tunne oli Jaan Kirsipuuga kõrvuti sõita. Ta on ikka uskumatult äge tüüp. Selline lihtne ja sõbralik. Sõitsime grupis kuni Narva mnt.ni. Siis läksid Pent ja Tarmo vähe kiiremini edasi piki kõnniteed, me otsustasime sõidutee kasuks ning üritasime jälgida ka liikluseeskirju. Igal juhul jõudsime Kirsipuuga ühel ajal Vabduse väljakule ning see juhtus 6 minutit enne Erki Noolt ning tema autot. Aga Erki muidugi arvas ka kohe, et ega ratta vastu tal žansse pole, sest hommikune ummik Pirita teel on ju kurikuulus. Seega - täitsime oma eesmärgi igal juhul. Scott oli kiirem kui Porsche :)



Lõpetuseks võib öelda, et oli väga mahe sõit ja väga mahe üritus ning vaatamata alguse viperustele, andis päevaks toreda hoo sisse.